“Põgenemine” on taanlase Jonas Poher Rasmusseni ülimalt inimlik animeeritud dokumentaalfilm, mis valiti detsembris Euroopa filmiauhindade jagamisel nii aasta parimaks dokumentaalfilmiks kui täispikaks animatsiooniks. Film on ka Oscarite jagamise eelvalikus parima dokumentaalfilmi ja rahvusvahelise filmi kategooriates. “Põgenemine” on linastunud maailma juhtivate filmifestivalide (nt Sundance, Karlovy Vary, Toronto, New York, London, PÖFF) võistlus- või kõrvalprogrammides, võitnud arvukalt auhindu ning valitud mitmete rahvusvaheliste filmiväljaannete eelmise aasta parimate filmide sekka (nt Sight and Sound, Indiewire). Filmis näeb ka Eesti Rahvusringhäälingu arhiivimaterjale.

See on südamlik lugu Aminist, kes 11-aastase poisina peab koos oma perega Talibani vägivalla tõttu Afganistanist põgenema. Tema põrgulik odüsseia vabasse maailma kestab kokku viis aastat, viies ta lahku oma emast, vennast, õdedest ja kõigest kodusest. Aastakümneid hiljem räägib ta esimest korda oma valusa ellujäämise loo, mille ühes episoodis mängib rolli ka 1990. aastate alguse Eesti. “Põgenemine” on lootustandev teos inimlikkuse võimalikkusest ebainimlikult karmis maailmas.

Rasmusseni film on eriline mitmel põhjusel: režissööri isiklik side filmi peategelasega ja tema valitud erinevaid animatsiooni tehnikaid ja arhiivikaadreid kombineeriv loo jutustamise viis tagab peategelase turvalisuseks vajaliku anonüümsuse, kuid annab ka suurepäraselt edasi seda emotsionaalset haaret, kuidas sellises õrnas eas elu eest põgenemine mõjuda võib. Nagu ta ise seda ühes intervjuus kommenteerinud on: “Animatsioon võimaldas meil palju ausamalt ja väljendusrikkamalt näidata seda, mida Amin tundis, kui ta oma mälestusi filmis jagas.” (The Film Stage, 09.12.2021)

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid