Tiirased mehed ei häbene Merilin Mälki rõvedustega pommitada: sain šoki, kui mulle kirjutas üks pereisa
Nooruke laulja Merilin Mälk peab paljude naiste kombel tegelema rõvedate kirjadega, mis jõuavad tema postkasti.
"Sain šoki, kui mulle kirjutas üks pereisa – lapsed, naine. [...] Valus on mõelda selle pere peale," tõdes ta. Merilin ei mõista, miks pereelu valinud meesterahvad endiselt nõnda alatult käituvad. "Okei, sul on keskeakriis, aga palun mõtesta oma elu läbi. Kui sa ei taha selles peres kinni olla, siis tee oma otsused, aga see ei ole okei, et lähed selliseid kirju saatma," ei saa lauljanna sellisest käitumisest aru.
Sarnased kogemused on olnud ka paljudel Eestimaa naistel. Instagramis tegutsev Aleksandria Mironjuk sõnas, et nalja võib teha ning samuti võib kommentaaride ja pick-up line’idega olla loominguline, kuid piiri peab taluma.
"Piiritunnetus on meil kõigil erinev. Seega, kui inimene pole kindel, kuhu maani teisel piir täpsemalt jookseb, tuleks olla oma sõnavõttudega ettevaatlik. Vastasel juhul võib see olla teisele äärmiselt solvav, ebamugav ning ebameeldiv," ütles Aleksandria.
"Arvestades, et meie riigipiiri kaitse on aastatega korralikult tugevnenud, olen mina samuti suuteline mõne isehakanud piiriületajale vastu astuma ja saan kenasti vastulausega hakkama, kui seda peaks vaja minema. Eks siis näis, kellele lõpuks "ebamugav" olukord ja kohkunud nägu ette jääb," lisas ta.
Aleksandria saab meestelt kirju iga päev. Mōni päev rohkem, mõni vähem. Üldiselt on need pigem positiivsema alatooniga, nt kui ilus ta on vms. Vahepeal tuleb ka korralikke "kilde", mis paneb ta lausa kõva häälega naerma.
"On ka mitmeid kordi, kus avan postkasti ja mul hakkab lihtsalt kurb või lausa rõve, sest mulle lihtsalt ei mahu pähe, kuidas keegi saab selliseid asju kirjutada. Nt on kirjutatud fraase "paks lehm", "näed välja, nagu imeksid iga päev erinevat riista", "mine iluoperatsioonile" jne," jagab Aleksandria oma kogemust.
"Õnneks olen aastatega paksu naha kasvatanud ning sellised madalalaubaliste kommentaarid siiski mind väga ei kõiguta. Saan aru, et ravimeditsiin on tänapäeval uskumatult hea, kuid "lolliks olemise" vastu pole ravi siiani leiutatud. Peab ka neid mõistma, kes selle all kannatavad," ütles Aleksandria teravalt.
Aleksandria leiab, et see inimeste kontingent, kes sotsiaalmeedias nilbusi kirjutavad, ei erine väga palju klubi käperdajatest ega teistest ahistajatest. Antud tüüpi inimesed muutuvad sääraseid tegevusi tehes ajaga aina julgemaks ning need sõnumid sotsiaalmeedias võivad kulmineeruda hoopis palju tõsisemateks tagajärgedeks. Nilbitsejad tuleks tugevamalt vastutusele võtta juba ajal, mil nad sõnumeid saadavad.
Aleksandria toob väga värvika näite, kuidas selliste meestega hakkama saada. "Kui sind kõnetab ööklubis kodanik, kellel kolm nööpi eest lahti, varasemalt olnud valge triiksärk seljas, millest nüüd on järel vaid rummimustriline marlitükk.. Ja lajatab enda arvates fantastilise solvanguga, siis vaadata temast mööda, nagu vaataks bussis sõites läbi akna varest, kes üritab halastamatult burgeripaberist viimast salatit kätte saada, kuid asjatult. Ka tema väsib lõpuks ja läheb omateed. Ei maksa oma energiat raisata," sõnas Aleksandria.
Nende nilbitsejate nimede avaldamine ei lahenda Aleksandria jaoks probleemi, kuid leiab, et nimede avalikustamine oleks igati põhjendatud.
"Juba kasvõi sellepärast, et kaitsta teisi nende eest sotsiaalmeedias ning teadvustada, kellest hoiduda. Lisaks – äkki tuleb piinlikkusest ka nilbitsejal mõistus koju, et tema tegevus pole okei, ning lõpetab tegevuse," usub Aleksandria.
Aga ega ta tunneli lõpus valgust ei näe. Loota, et see lõppeb, on tema sõnul sama, kui novembrikuus aknast välja vaadata ja loota, et järgmisel päeval tuleb 30 kraadi sooja.
"Elu on näidanud, mida rohkem lollustele/solvangutele vastad, saavad osad inimesed sellest motivatsiooni juurde ja ei saa arugi, et selline käitumine pole okei. Selleks olengi tavaliselt jätnud reageeringuta igasuguste saiapeade vastused. Endal lihtsam, kui sellele närve ei raiska," sõnas ta.
"Kui pingutad ja oled targem, tuleb ka aeg, kus sellised mehed jäävadki oksa alla sitsima, kui samal ajal ronin ise oksalt oksale aina kõrgemale. Mõni tihane oksal ka nende lollide pähe oma menüü lõpuks langetabki. Eks siis näha, kui mõnus neil endil ole," leiab Aleksandria.