Paula Ernesaks teenis koha Berliini Filharmoonikutes: nädal enne konkurssi oli raskuseid söömise ja magamisega

24-aastane muusik tõdes, et isegi kui geenidega on talle musikaalsus kaasa antud, siis see ei päästa raske töö tegemisest.

Metsasarvemängija Paula Ernesaks teenis koha klassikalise muusika absoluutses tipus, kui tal õnnestus saada koht Berliini Filharmoonikutes. "See on uskumatu. See orkester on minu jaoks alati väga eriline olnud. Olen palju nende plaate ja kontserte kuulanud. Poleks kunagi uskunud, et niimoodi võiksid asjad elus minna," rääkis Paula saates "Hommik Anuga".

Paula usub, et orkestris koha saamisele aitas kaasa ka asjaolu, et ta liitus paar aastat tagasi Berliini Filharmoonikute akadeemiaga. Sellele kohale kandideerimine oli korralik närvide mäng. "Nädal või paar nädalat enne oli väga pingeline. Siis juba oli raskuseid söömise ja magamisega. Katsusin siis rahulik olla ja natukene harjutada, et üle ei mängiks. Aga konkurssi päeval olin ma närvidega juba nii läbi, et siis ma olin juba rahulik. Mängida oli üllatavalt lõbus."

Paula Ernesaks elab ja õpib Soomes ning kui detsembris tuli uudis, et Paulal on võimalus Berliini orkestriga liituda, siis kiitsid kohalikud väljaanded just soome pilliõpet. Kui suur seos on Paula talendil oma kuulsa vanavanaisaga?

"Gustav Ernesaks oli minu vanavanaisa. Nii et geenidega võib tõesti mingi seos olla. Ja mul on peres üldse palju muusikuid. Olen muusikaga üleskasvanud, see kindlasti mängib suurt rolli," rääkis Paula, kes hakkas nelja-aastaselt klaverit mängima.

Kui isa poolt viivad Paula juured Gustav Ernesaksani, siis ka tema ema on muusikalisest perest, nimelt esitas Paula ema Aet Ratassepp 1970. aastal telesaates "Entel-tentel" lugu "Kati karu".

Paula ei ole kunagi mõelnud selle peale, et temast võiks muusik saada. Pandeemia ajal hakkas ta lausa mõtlema, et võiks teha hoopis midagi, millest kõigile kasu oleks. "Tekkis vahepeal selline pull mõte, et hakkaks hoopis trammijuhiks Helsingis. Mulle on alati Helsingi meeldinud ja siin trammiga ringi sõita, aga see on selline nali rohkem. Aga ma arvan, et kui ma midagi muud teeksin, siis see oleks midagi praktilist."

Soome viisid Paula tema vanemad, kelle käest ta on ka mitmel korral uurinud, miks nad just seal elavad ja mitte Eestis. Küll aga tunnistas noor muusik, et ka Soomes on hea elada ja õppida.

Oma vanavanaisa loomingust meeldib Paulale kõige enam "Mu isamaa on minu arm", mida esitatakse laulupeol viimase lauluna ning teeb alati hinge härdaks.

Huvitava kokkusattumusena mängis ka Gustav hobikorras metsasarve, mis on juba mitmeid aastaid olnud Paula põhipilliks. "Ma ei tea, kust ta selle pilli kätte sai või kust see idee tuli, aga minu arust on see väga huvitav," sõnas Paula.