KERLI KÕIV 35 | Lauljatar pihib: olin suhtesõltuvuses, täielik inimvare, ei suutnud enam mitte midagi teha

Eestisse naasnud Kerli Kõiv tunnistab värske Kroonika veergudel, et kui armastatu oli ta Los Angeleses maha jätnud, lohistas ta teda emotsionaalselt veel paar aastat enda järel justkui jalamatti. "Olin suhtesõltuvuses, omadega täiesti läbi," meenutab lauljatar. "Olen nüüd äärmiselt ettevaatlik, enne kui kedagi avasüli enda maailma vastu võtan."

Antud intervjuu Kerliga ilmus Kroonikas esimest korda 2018. aasta novembrikuus. Täna tähistab Eesti üks rahvusvaheliselt kuulsamaid lauljatare 35. sünnipäeva.

Üksteist aastat suure lombi taga oma lauljakarjääri üles ehitanud Kerli Kõiv (31) on varem pisteliselt ja vahel ka pikemalt Eestis käimas olnud, kuid selle aasta aprillist on tema peamine elupaik taas Eestis. Kerli peatub vaheldumisi pealinnas ja ürgmetsas, kus tal on väike majake, mida ta nimetab Kuu templiks.

Kerli valmistab ette uue plaadi materjali ja üllitas just ka raamatu "Haavatud jumalanna paranemispäevik: 30 päevaga tallamatist supernaiseks". Lauljatar jagab seal näpunäiteid kas või sel teemal, kuidas purunenud suhe mälust kustutada ja kuidas eristada teri sõkaldest ehk päris mehi poisikestest. Kerli juba teab, kuidas – alles mõne aasta eest oli ta ise ühe "poisikese" pärast kõhuli maas ja näoli nii mudas, kui üldse olla saab!

Kolida meelelahutusäri keskmest Los Angelesest lõplikult tagasi armsasse väiksesse mereäärsesse Tallinna – see on võimas elumuutus. Praegu peatud sa igal võimalusel oma maagilises maakodus ürgmetsas, mis veelgi enam rõhutab vastandlikkust eelmise eluga. Kuidas sa oled kohanenud, on Eesti su taas omaks võtnud ja vastupidi?

Ma ei ütleks, et olen kuhugi lõplikult kolinud. Juba see sõna "lõplik" ei sobitu kuidagi minu maailmavaatega. Hetkel peatun tõesti tihedamini Eestis, kas Tallinnas või maal metsas, kuid kohe, kui peaks tuju peale tulema, lendan, kuhu soovin. Ka on mul endiselt Los Angeleses tiim ja tegemised.

Eesti on minu lemmikkoht maailmas. Elan siin tavaliselt üsna eraklikult paksu metsa sees. Kütan sauna, hoolitsen majavaimu eest ja nokitsen loomingu kallal. Kutsun oma kodu hellitavalt Kuu templiks, kuna see on mul esimene päris oma koht ja minu jaoks ülimalt püha. See on selline eriti eestilik koht, kus ürgsus ja high-tech omavahel kohtuvad. Seal pole otseselt mugavusi ega voolavat vett, aga mul on seal stuudio, peegelseinad harjutamiseks ja absoluutselt kõik, mida oma muusika ja visuaali valmistamiseks vajan. Tunnen, et olen inimese ja kunstnikuna seal vaikuses elades tohutult arenenud. Meie loodus on eriti maagiline, ja niimoodi harmooniliselt rohelusse sulandudes tunnen ennast täiesti omas elemendis. Minus pole kunagi varem valitsenud sellist rahu nagu nüüd.