Franz Malmsten selgitas, miks ta lavakooli õppima ei läinud: olen läinud asju tegema ikka enda tahte pealt

Näitlejatedünastiast pärit Franz ei läinud erinevalt paljudest teistest noortest näitlejatest lavakooli õppima, vaid otsustas enesearengut jätkata Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis (BFM).

"Ma olen läinud asju tegema ikka enda tahte pealt," andis Franz konkreetse vastuse. "Praegu olen valinud režissööriõpingud Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis (BFM) ja tahan sellega lõpuni minna. Aga kindlasti tahan arendada endas ka veel näitlemise suunda, õppida selles vallas juurde, proovida erinevaid rollile lähenemise meetodeid. Nii et ikka on kõik tulnud minuni mu enda sisemisest armastusest asja vastu. Samamoodi ei ole mulle kunagi öeldud peres mingite asjade peale "jah" ega "ei". Mulle on jäetud vabadus valida ja olen väga tänulik selle eest."

"Väga pikalt olin lavakasse astumises kindel. Aga viimasel aastal pärast VHK lõppu – lavakas oli siis vaheaasta, kui ei võetud uut kursust sisse – hakkas minus diskussioon tekkima. Et äkki see on hoopis BFM, kuhu edasi minna? Ma ju läksin algselt siiski lavaka katsetele, sain ka esimesest voorust edasi, kuid jätsin siis pooleli. Esimese vooruni olid katsete ajad lavakas ja BFMis eraldi, aga teise vooru ajal hakkasid need kattuma. Pidin valima. Ja see toimus kuidagi päevapealt – et ma tegelikult tahan praegu BFMi rohkem. Kui ma ei oleks VHKs käinud, ma arvan, et see valik oleks mulle palju raskem olnud. Lavakas kestab neli, VHK kestis kolm aastat – see kool on naljaga pooleks öelduna lavaka nii-öelda beebiversioon, sisukokkuvõte. Ma arvan, et see andis mulle ka tegelikult väga-väga palju, sest mina üritasin sellest maksimumi võtta. Ma ei ütle, et ma ei peaks enam kunagi lavakasse minema, aga siis kõhklesin, kas tahan kohe pärast VHK-d veel neli aastat professionaalset teatrikooli läbida. Tahan pigem uusi asju proovida ja olen väga õnnelik, et tegin valiku BFMi kasuks. Paljude erialade puhul, mulle tundub, on see nii – selleks, et olla näitleja, sa pead olema ka lavastanud, ja selleks, et olla hea lavastaja, sa pead olema näidelnud. Sa pead lavastajana aduma, mis toimub näitleja mõttemaailmas, ja näitlejana tajuma, millise tulemuseni lavastaja tahab jõuda. Mina olen hakanud oma koolitööd tegema sellise pilguga. Olen hakanud vaatama teksti kui tervikut teise pilguga. Nii et võib öelda, et olen ka praegu nagu näitekoolis."

LOE PIKEMALT | Teatridünastia jätkaja Franz Malmsten oma taustast: see on minu sooritusvajadust suurendanud