Kristjan ütleb, et Mehhiko oli ta vaoshoitud. "See oli väga pikk retk väga suurele maale, kus mu alateadvust segas suurtes linnades lausa õhus tajutav militaarsus. Ükskõik, kuhu vaatasid, igal pool olid relvastatud üksused ja politseinikud," rääkis ta.

"Mehhiko elatub turismist ja politseinikud pidid tekitama turvatunde, aga läks vastupidi – mind hakkas närima alateadlik pinge. Nagu ilma politseita selles riigis elu ei toimikski."

Ärevusele lisasid volüümi hotellitoas vaadatud uudised. "Saan aru, et videod bussides inimestelt raha röövimisest peaksid tegema mind valvsaks ja tekitama tunde, et tegelikult on turvaline, aga kui näed päeval tänaval jõustruktuure ja õhtustes uudistes püssiga ähvardavaid mehi, kes reisijailt rahakotte võtavad, tundub, et seal võivadki toimuda narkokartellide ja gängide vahelised sõjad," räägib rahuliku eluga harjunud Kristjan.