“Jah, sõja eelõhtul, maagilisel kuupäeval 22.02.22 tulin linnast töölt,” meenutab Hardi. “Kusjuures, kummaline oli see, et ma petsin ennast ära. Tavaliselt ma midagi sellist ei tee, ja kui, juhtub seda väga harva – Haaberstis, kus oli parasjagu tühi maantee, ma proovisin, kuidas tee peab.”

Hardi pidurdas sõidu kestel ja tajus, et lumest puhas tume asfalt peab Suzukit kenasti. See tekitas edasiseks teekonnaks turvatunde, kuid uinutas ka ohutunde.

“Ma elan üleval panga peal Murastes. Tabasalust alates tekib sisse kõrgusevahe ja seal oli teel juba absoluutne must jää. Samas, kuna ma all pidamist kontrollisin, siis ei osanud seda eriti peljata,” räägib Hardi.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid