Curly Stringsi Taavet Niller: Robirohi on bluegrassi meister

Bluegrass on nii ameerikalikult kantri, kui kantri olla saab. Žanr mille juured ulatuvad 1940 aastate Apalatši regiooni. Segu Euroopa immigrantide traditsiooniliselt muusikast, millele lisandus afroameeriklaste tutvustatud bandžo, blues ja jazz. Erinevalt mainstream kantrist, mängitakse traditsioonilist bluegrassi akustilistel keelpillidel (näppepillidel).

Bluegrass ei ole Eestis teab mis populaarne žanr, kuid kõige tuntum viljeleja on kõigile teada tuntud Curly Strings, kuid viieliikmeline Robirohi on kindlalt Eesti bluegrassi esiisa. Robirohi on tegutsenud aastat 1995 ja välja andnud 8 üsna mahukat heliplaati. Läbi aastate on nad mänginud eri paigus ja festivalidel üle Eesti ning tuuritanud Euroopas ning külastanud ka bluegrassi hälli Apalatši piirkonda ning kantrimuusika pealinna Nashville.

Küsisime mida arvab Roborohist Curly Stringsi liige Taavet Niller: “Robirohi mehed mängivad traditsioonilist bluegrassi. Nende esituses on see ehtne Ameerika tradisioon koos võimsate mitmehäälsuste ja stiilipuhta akustilise helikeelega. Mehed on seda muusikat läbi ja lõhki kuulanud, tunnetanud, mänginud ja kahtlemata suurimad meistrid selle esitamises Eestimaal. Ei tea teisi selliseid bände siinkandis, kes viiekesi ühe mikrofoni ümber nii osavalt liiguvad. See on omaette koreograafia ja vaatemäng ja loomulikult kõrvupaitav kontsertelamus vahvate lugude jutustamisega ja muheda olemisega.”

Urissaare kantri 2022 laval on kõik klassikalised bluegrassi instrumendid, kitarr, bandžo, mandoliin, dobro, autoharp ja kontrabass, ning Robirohi mängib neid pille väga osavalt.

Laule ja pillilugusid on igale maitsele, saab (line)tantsu keerutada, vaikselt armastatu kaisus kuulata või mõnusalt muusikarütmis kaasa tiksuda. Kõik loksub helikeelelt ja kõlalt "robirohilikku" maalähedasse-kantrilikku võtmesse. Laulude vahele pajatavad muusikud nendest paladest, endist ja oma tegemistest ja kogemistest.