Linnar Priimägi meenutab head sõpra Marju Kuuti: usk aitas tal poja pika kaotuse üle elada. Abi ta vajas

Me hoidsime teineteisel ikka silma peal, mitte ainult tähtpäeviti. Marjul oli Jumalaga väga tihe side. Kunagi jõi ta restoranilauljana enese sõnutsi päris kõvasti. Aga siis juhtus midagi, mille tõttu ta enam ei tahtnud laulda "Armastuse loo" endist tõlget.