Mari Ojasaar õe haigusest: proovisime anda parima, et seda saaks ravida, aga meil ei õnnestunud

1. mai "Hommik Anuga" saates oli üheks külaliseks Mari Ojasaar, kes kaotas hiljuti õe.

Lasteraamatute autor ja kunstnik Mari Ojasaar on ennast praeguseks Hiiumaale kenasti sisse seadnud ning ütleb, et sinna on kohale jõudnud imekaunis kevad. "Hiiumaaga on selline tore asi, et seal, kus meie elame, Kõpu poolsaarel, on tegelikult täiesti kevad käes ja vahepeal on tunne, et suvi hakkab vaikselt lehvitama," räägib naine. "Siis, kui vahepeal siin Tallinnas oli paks-paks lumi, läksin Hiiumaale ja seal oli mõnus kevad."

"Loodus on seal see, mis mind kõige rohkem kõnetab," avaldab Ojasaar. "Talvel on nii, et inimesi on vähem kui metsloomasid. Ma reaalselt näen metsloomi palju rohkem kui inimesi ja mulle see väga meeldib." Kirjanik ütleb, et keset loodust elamine temas hirmu ei tekita, kuna ta veetis ka lapsena palju aega keset loodust. "Käin vahel isegi öösiti väljas, teen ukse lahti ja tähistaevas paistab, kuulan neid huikeid ja haugatusi," jagab Ojasaar.

"Mitte ainult viimased neli kuud pole olnud rasked, vaid terve aasta," tunnistab naine, "aasta aega tagasi sai meie pere teada selle raske diagnoosi ja olen sellega aasta aega tegelenud." Mõlemad õed üritasid elada võimalikult tervislikult, kuid paraku diagnoositi Kristi Ojasaarel kopsuvähk. "Kahjuks arstid ütlesid ka, et lihtsalt väga suur ebaõnn – neljas staadium ja et see nii läks," räägib kunstnik.

"Proovisime anda parima, et seda saaks ravida, aga meil ei õnnestunud," tunnistab naine. Mari Ojasaar jäi samaaegselt ka beebiootele, mistõttu on aasta olnud tema jaoks väga emotsionaalne. Ta ütleb, et leinaga on aidanud toime tulla kolm asja. "Need asjad peab leidma enda jaoks, mis viivad edasi," räägib Ojasaar, "Üks on kindlasti minu inimesed – mu pere, mu lapsed. Mõnikord mõtleme, et me hoiame oma lapsi, aga tegelikult hoiavad lapsed meid palju rohkem." Ühtlasi on lastekirjanikku aidanud joonistamine ning looduses viibimine.

Täispikka intervjuud saad vaadata siit.