Milline on nutitelefonide tulevik
Statistika näitab kindlat suunda. Tehnoloogiasektori ühe tuntuma uuringufirma IDC andmetel tarnitakse tänavu 450 miljonit nutitelefoni ja tarkade telefonide turg kasvab tavamobiiliturust neli korda kiiremini. Võrdluseks võib tuua, et 2010. aastal müüdi tarku telefone 303,4 miljonit ühikut.
Lisada võib veel fakti, et 2011. aastal müüakse esmakordselt ajaloos rohkem nutitelefone ja tahvelarvuteid (mis on sisuliselt suured nutitelefonid) kui tavaarvuteid. Lühidalt võib arengutest järeldada, et varem või hiljem on meil kõigil vähem või rohkem tark mobiilseade.
Rääkides nutitelefonist, siis kõlama on jäänud ka väide, et “nutiseade on uus PC” ehk uba täna täidab nutitelefon samu ülesandeid, mis mõned aastad tagasi arvuti. E-post, interneti sirvimine ja mängimine on nutitelefoni omaniku igapäevased tegevused. Arvutitele on järele jõudmas ka nutitelefonide võimsus. Tänased tippmudelid on juba kahetuumalise ja 1,2 gigahertsini küündiva protsessoriga, mis kulunud võrdlust kasutades on kordades rohkem kui arvuti, mille toel Apolloga Kuul käidi. Protsessori võimsus tähendab eelkõige äkilisemat seadet ja suurema funktsionaalsusega programme. Adobe on näidanud näiteks iPad’i Photoshop’i eelversiooni.
Komas tuntud uuringufirma Gartner ennustab, et juba 2013. aastal saabub aeg, kus maailmas on rohkem tarku mobiilseadmeid (tahvelarvuteid ja nutitelefone) kui arvuteid, vastavalt 1,82 ja 1,78 miljardit ühikut. Seega maailma mõistes suhteliselt jõukas Eestis ei ole küsimus, kas keegi ostab omale nutitelefoni-seadme vaid millal ta seda teeb?
