PÖFFi võitis draamakomöödia võõrahirmust
Bulgaaria-Türgi piiri ääres elav naine satub metsas illegaalselt piiri ületanud Aafrika migrandi peale. Ta pakub mustanahalisele mehele peavarju. Paraku tekitab võõra tulek teistes elanikes hirmu, keerates külakese elu pea peale.
"Tõeliselt kaunis film, mis käsitleb tõsist ja olulist teemat nutikalt kuiva huumorit kasutades. Tark, muljetavaldavalt kirjutatud ja suurepäraste osatäitmistega linateos suudab haruldasel moel olla ühtaegu empaatiline ja samas provotseeriv, pakkudes samas ka rabavat absurdihuumorit. Ajal, mil rändeteemad kõikjal kirgi kütavad, mõjub see film eriti asjakohaselt," resümeeris žürii, mille tööd juhtis Briti filmikriitik Mark Adams.
Peaauhinnaga kaasneb 10 000 eurot, mille pani välja Tallinna linn.
64-aastase režissööri Ivaylo Hristovi mustvalgele filmile on see juba teine tunnustus lühikese aja jooksul, sest oktoobris võitis „Hirm” peaauhinna ka Varnas toimunud Bulgaaria filmide festivalil Kuldne Roos. Tallinnas sai filmi näha esimest korda väljaspool Bulgaariat.
Võidufilm linastub suurel ekraanil veel pühapäeval kell 19.15 kinos
Coca-Cola Plaza. PÖFFi veebikinos saab seda vaadata kuni 6. detsembrini.
Parima režissööri auhind läks türklanna Nisan Dağile filmi "Veel üks hingetõmme" eest. Selles armub Istanbuli äärelinnas elav 19-aastane narkomaanist räppar Fehmi 25-aastasesse Devinisse, kes pärineb hoopis teisest keskkonnast. Kaks kadunud hinge inspireerivad teineteist, ent peagi kerkivad selle ebavõrdse suhte kohale varjupilved.
Parima meesnäitleja auhinna sai taanlane Ulrich Thomsen, kes mängib Henrik Ruben Genzi filmis "Erna on sõjas" veltveebel Meierit, kes aitab Ernat, kui too maskeerub meheks, et järgneda oma pojale esimese maailmasõja keerisesse. Film on osaliselt üles võetud Eestis. Parimaks naisnäitlejaks nimetas žürii sakslanna Marie Leuenbergeri, kes kehastab šveitslase Oliver Rihsi filmis "Puurilinnud" idealistlikku advokaati Barbara Hugi, kes tahab kasutada ära legendaarse kurjategija, vanglast põgenemise meistri Walter Stürmi populaarsust, et reformida Šveitsi ajast ja arust karistusseadustikku.
