“Laulsime, ajasime juttu ning jagasime autogramme. Väga imetlusväärne oli fakt, et need lapsed ei paistnud kohe üldse kurvad olevat, pigem vastupidi … täis positiivsust ja elulisust!” jagab Anis kogemust oma blogis.

“Vastutasuks saime lastelt paberist käsitsi volditud kured. Igale kurele oli hing sisse puhutud,” jätkab Anis, et saatsid kured koos ojavooluga teele. “Mina, Anne ja Jaanus lugesime kolmeni, ning vabastasime kured sillalt alla …ojja, kus vool nad minema viis. See oli vägagi liigutav kogemus.”

Ka Ott Lepland kiidab Paunkülas käimist. “See oli siiani kõige parem ettevõtmine, mis meiega siin saates on käsile võetud. Need lapsed, kes seal olid, andsid mulle kõvasti inspirastiooni ja näitasid, et ükskõik, mis elus juhtub, peab sellega edasi minema ja siiski täisväärtusliklut oma elu elama,” kirjutab Ott.

“Alati leidub keegi, kes Sind su muredes aitab ja nemad on suuepärane näide sellest.” Lepland lisas, et kui laagrisse minnes oli väsimus peal ja morn tuju, siis tagasitulles oli tuju väga hea ja väsimus kadunud.