Aastast 2009 tunnustatakse Jazziedendaja auhinnaga inimesi, kes aitavad oluliselt kaasa jazzmuusika tutvustamisele ja arendamisele Eestis. Tänavuse Jazziedendaja auhinna pälvisid Guido Kangur ja Pille Lukin. Koos on nad korraldanud festivali Sõru Jazz Hiiumaal, suvekontserte mitmel pool Eestis ja esmaspäevaseid jazzikontserte Tallinnas, kus kõikjal esinevad Eesti andekad jazzmuusikud.

"Broneerisin kohe piletid ära, kui kuulsin, et ta tuleb," vastas koos armastatud naise Pillega Sõru Jazz Hiiumaal, suvekontserte mitmel pool Eestis ja esmaspäevaseid jazzikontserte Tallinnas korraldav Kangur küsimusele, mis kontserti ta Jazzkaarel sel aastal kindlasti vaatama läheb - olgugi et jazziaustajana ei jäta ta naljalt festivalil ainsatki päeva vahele. "Tahan olla lava ees, näha ta silmi, kui ta mängib," on näitleja kitarristi muusikast lausa vaimustuses.

Ning on ka põhjust, sest kitarrist Pat Metheny on praeguse jazzmuusika üks kuulsamaid ja edukamaid muusikuid, kes on võitnud 20 Grammy auhinda 10-s erinevas kategoorias.

Ta on Suur Muusik ilma ühegi kahtlus- või küsimärgita. Tal on seljataga enam kui nelja aastakümne pikkune muusikukarjäär ning erinevalt paljudest teistest oma põlvkonna muusikutest ei vaata Metheny nostalgitsedes üle õla tagasi. Jazz on talle muutuste muusika ning ka tema ise on otsijana püsinud lakkamatus muutumises.

Kitarristi kõrge üleilmne maine põhineb nii isikupärasel virtuoossel mängustiilil kui tema muusikalise keele köitvusel. Esimene tähendab pillivaldamistehnikat ja erilisi voolavaid kõlamustreid, mida väga paljud nooremad muusikud üritavad jäljendada, teine aga on seotud loomingu stilistilise ja žanrilise koostisega.

Varsti juba kuuekümnene, kuid ikka nooruslike joontega Metheny kuulub kindlalt sellesse generatsiooni, kelle muusikalisi eelistusi vormis lisaks jazzi traditsioonidele ka kasvueas kõikjal ümberringi kõlanud popmuusika. Tema loodud ja mängitud muusikas on üsna vähe svingi õõtset ja bebopi kramplikult rabelevat pulbitsust – rohkem kohtate seal rockmuusikale omaseid lineaarseid liikumisi, selgeid meloodiajooni ja klaar-selget elektrilist kõla. Pluss muidugi mitmesugused eksperimentide valda kuuluvad kõrvalekalded. Kuid Pat Metheny kitarrimängu kuulates ei jää kellelgi vähimatki kahtlust, et tema musitseerimine kuulub jazzmuusikasse.