Kõige tuntum neist on Tartu Sadamateatris etendatav „Tulleminek” – Märt Matis Lille, Taago Tubina ja Jan Kausi ooper, mille on lavale toonud Vanemuine. Ent võimas „Tulleminek” pole ainus suurepärane etendus, millega Emajõelinn sel õhtul muusikagurmaane võõrustab.

Ootamatusi täis „Unelmamasin”

Samal õhtul annab Politsei- ja Piirivalveorkester Eesti Rahva Muuseumis kontserdi „Unelmamasin”. See on meisterlik sulam väga erinevatest kaasaegse orkestrimuusika võimalustest, mis dirigent Hando Põldmäe sõnul on kui ootamatuste jada. „Kellele ootamatused meeldivad, leiab sealt mõned kindlasti,” arutleb ta.

Kontserdil kõlab nüüdismuusikat, mille loojad on pärit Jaapanist, Ukrainast, USAst, Soomest ja Eestist.

Eesti heliloojatelt saab kuulda ka kaht esmaettekannet. Ardo Ran Varrese „Ühisvara tragöödia” on muusikaline vastukaja Tartus hiljuti toimunud industriaalmaailma ning keskkonnakaitsjate vastasseisule. Malle Maltise teoses "Maanteelt leitud muusika" on sõidukitega seonduvad salvestatud helid sulatatud kokku puhkpilliorkestriga.

Dirigent Hando Põldmäe hindab ERMi erilise ja ilusa kohana, kus on lisaks väärikale etnograafilisele pärandile ka hea akustika.

Politsei- ja Piirivalveorkestrist võiks teada, et see on siseministeeriumi haldusalas tegutsev kutseline puhkpilliorkester, mille isikkooseisus on 34 inimest. 2018. aastal oma 90 aasta juubelit tähistanud orkestri juured ulatuvad 1928. aastal loodud Tallinna Politseinike Kogu Puhkpilliorkestrisse, mis tegutses Johannes Kostabi käe all 12 aastat, kuni Nõukogude okupatsioon selle katkestas.

Politsei- ja Piirivalveorkester esineb Politsei- ja Piirivalveameti ning Sisekaitseakadeemia üritustel, tseremooniatel ja aastapäevadel. Esinetakse ka kontserdisaalides ja koolides ning tehakse koostööd mitmete Eesti vokaal- ja instrumentaalsolistide ning ansamblitega.

Hando Põldmäe on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia trombooni erialal Heiki Kalause klassis ning magistrantuuri orkestridirigeerimise erialal professor Paul Mägi klassis. Ta on olnud külalisüliõpilane Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias ning osalenud Neeme Järvi, Jorma Panula ja Eri Klasi dirigeerimise meistrikursustel.

„Silmapiir” muusikahorisondil

Tartu Jaani Kirikus astub samal õhtul üles üks maailma kuulsamatest muusikakollektiividest – Läti Raadio koor, mida juhib dirigent Kaspars Ādamsons.

See on ainulaadne, auhinnatud professionaalsete lauljate ansambel, mis pakub oma publikule erakordset repertuaari, mis ulatub varasest muusikast kuni kaasaegsete kompositsioonide kõige keerulisemate tulemusteni.

Seda koori on iseloomustatud kui loomingulist laborit, mis inspireerib heliloojaid, et nad kirjutaksid uut muusikat, mis esitab väljakutseid inimhääle võimalustele. Viimase 20 aasta jooksul on ansambel kujunenud enneolematuks kooriks, kus igal lauljal on individuaalne missioon, millega ta annab oma unikaalse panuse grupi tegevusse.

Nii näiteks on kontserdi nimilugu „Silmapiir” Austraalia helilooja Rósa Lind Page'i taies segakoorile ja käsitrummile. Tartu kontserdil tuleb esmaettekandele ka Läti helilooja Andris Dzenītise „Aerodünaamika“ segakoorile, mis on saanud inspiratsiooni kaasaegse Ameerika luuletaja Rick Bursky samanimelisest luuletusest.

Läti Raadio koori kommunikatsioonijuht Indra Vilipsone kirjeldab seda läbi inimlike tunnete prisma: „See on emotsioonide, igatsuse, intiimsuse ja ebakindluse allikas, kus käegakatsutav maailm lõikub unistustega.”

Läti Raadio koor on esinenud paljudes maailma kuulsamates kontserdisaalides: Concertgebouw ja Muziekgebouw (Madalmaad), Elbphilharmonie (Saksamaa), Champs-Elysées' teater ja Pariisi Cité de la Musique-Philharmonie de Paris (Prantsusmaa), Kennedy keskus, Duke'i ülikooli kabel ja Walt Disney kontserdisaal (USA), Konzerthaus Berlin (Saksamaa), Kongressi raamatukogu (USA), Queen Elizabeth Hall (Ühendkuningriik) ja Dresden Frauenkirche (Saksamaa). Kaspars Ādamsons on Läti Rahvusooperi ja -balleti dirigent ja koormeister. Ta on juhatanud koostööd peamiste Läti orkestritega ja paljude Eesti orkestritega ning töötanud ka Skandinaavias. Läti Riikliku Sümfooniaorkestriga on ta dirigeerinud nüüdisheliloojate teoseid.

Jaga
Kommentaarid