Anne Veski: ema ootas pool eluaega autoostu järjekorras, mina sõitsin ühel päeval Volgaga maja ette...

Eesti popmuusika üks suurimaid diivasid Anne Veski rääkis Kroonikale, kuidas vaid 28-aastaselt ENSV teeneliseks rahvakunstnikus saades avanesid ta ees kõik uksed. Ka autoostu uks.

Meelis Kapstas Kroonika intervjuus: Žiguli ostuloa või korteriga Lasna­mäel ka ikka premeeriti pärast Sopoti võitu?

(Automaatselt.) Ei-ei-ei, see ei käi niimoodi! (Hetke mõelnud.) Selge see, et pärast Sopotit sain ma Eesti NSV teeneliseks kunstnikuks. Väga noorelt, 28aastaselt! Meie ülemnõukogu otsusega. Arnold Rüütel ise andis selle aunimetuse mulle üle pidulikul vastuvõtul Kadriorus.

Nojah, mulle võimaldati ka auto­ostuluba. Ei, mitte Žiguli, me saime lausa Volga osta! Vaat see oli küll suur samm sellel ajal. Mäletan seda uhkust. Mõtlesin ei ole võimalik!, kui sõitsime Kadaka teele laohoovile seda ostma. Ja kui ma siis sõitsin sellega filharmoonia ette ja astusin autost välja... (Vägev naeruakord.) Kujuta pilti, minu ema ootas pool eluaega autoostu järjekorras. Nemad isaga said lõpuks Zaporožetsi – ja siis laps sõidab ühel päeval Volgaga neile Raplasse maja ette.

Ei, Sopot avas mulle ikka palju uksi! Sealt edasi tulid kutsed Ungarisse, Tšehhi televisiooni...

Loe intervjuud täismahus eelmisest Kroonikast.