Kristine ja Michael väidavad, et nad võtsid Natalia oma koju, arvates, et tegemist on armsa väikese tüdrukuga. Kuid hiljem avastasid nad, et tegemist on sotsiopaadiga, kes proovis neid ka tappa. Ametlikes dokumentides on kirjas, et tegemist on üheksa-aastase tüdrukuga, kuid Kristine ütleb, et tegelikult on Natalia 22-aastane.

"Ta joonistas pilte ja rääkis sellest, kuidas ta tahab minu perekonda tappa, keerata nad kõik teki sisse ning viia nad tagahoovi," mäletab Michael.

Kristine kirjeldab avameelses intervjuus, kuidas Natalia on üritanud neid pussitada magamise ajal ning kallanud valgendajat nende kohvitassi. "Ta seisis magamise ajal inimeste kohal. Me ei saanud enam uinudagi. Pidime peitma ära kõik teravad asjad."

Pereema sõnul olid pisikesel tüdrukul ka päevad ning nende kuude jooksul, mis ta pere juures elas, ei tundunud neile, et Natalia pikuses kasvaks. "Arstid isegi kinnitasid, et tal on psühholoogiline haigus, mis tavaliselt esineb ainult täiskasvanutes," lisas Kristine.

Sarnast lugu jutustatakse ka õudusfilmis "Orb". Filmi suur pööre seisneb selles, et paarikese lapsendatud 9-aastane tüdruk on hoopis 33-aastane Eesti vaimuhaiglast põgenenud naine. Vaimuhaigla ise oli Saarne instituut ning kui sinna ühes stseenis ka helistatakse, on kuulda ka eesti keelt.

Filmi esialgse stsenaariumi kohaselt oli Esther (Eesti nimega Leena Klammer) Eestis tegutsev prostituut, kes ühel hetkel ka vahistati, kuid suutis 9-aastaseks lapseks kehastudes kõik ära petta ja lõpetas hoopis lastekodus.

Kuid päriselus tuleb Barnettitel võidelda politsei vastu, kes väidavad, et vanemad jätsid lapse üksinda koju ning põgenesid riigist. "Meedia üritab jätta minust mulje, nagu ma oleks väärkohelnud last. Kuid ta pole isegi laps!" ütleb Michael.