Kuna Kanal 2 veebist on pärast uue saatejuhi ametisse ennistamist korjatud ära kõik võimalused vaadata Teet Margna sooritusi, oli ainsaks võimaluseks analüüsida Margna enda kodulehel nähtavat nostalgiavideot, mis pärit lausa nii ammusest ajast, et üheks saatekülaliseks oli muusikaajakirjanik Siim Kera, kes verisulis etnoloogiatudengina oli äsja Eesti Rahvusringhäälingu muusikasaate “Eesti TOP 7” juhiks saanud. See tähendab, et aasta võis olla umbkaudu 2011. Kroonika võttis stopperiga aega, analüüsis kaht eri saatejuhi poolt veetud episoodi ja tuvastas, et rohkem rääkis siiski Teet Margna. Vaatleme lähemalt:

Kui Esse saade kestis kokku 26 minutit ja 12 sekundit, siis Margna saatel oli juba üldises pikkuses 2 minutit juures ehk 28 minutit ja 51 sekundit. Stopperiga mõõdetult moodustas Esse rääkimine saate tervikust 13 minutit ja 26 sekundit ning Margnal vastavalt 15 minutit ja 15 sekundit, mis tähendab, et protsentuaalselt kõneles Esse 50% saate ajast ning Margna 52%. Detailsemal lahkamisel selgub, et villaku saateosas kõneles Esse 4 minutit ja 25 sekundit ning Margna 5 minutit ja 2 sekundit. Saatekülaliste tutvustamiseks kulus mõlemal enam-vähem sama aeg — 1.45 ja 1.39. Samuti kulus topeltvillakule suhteliselt võrdselt — 5.16 ja 5.20. Suurem vahe tuli sisse aga saadet lõpetavas kuldvillaku lõigus, milleks kulus Margnal lausa 3 minutit ja 13 sekundit, samas kui Esse piirdus vaid 1.59-ga.

Kroonika lugejad võivad samuti stopperi haarata ja üle kontrollida:

Kuna stopperi-katse tõestab, et pahase televaataja väide Esse agaramast jutukusest vähemasti ajaliselt paika ei pea, väidame hoopis, et tõenäoliselt häiris televaatajat täisräägitud minutite asemel saatejuhi püüdlus vahelepoetusi mitmekesistada. Teisisõnu, kui Margna reageeringud õigetele vastustele olid eranditult kas “vastus on õige” või äärmiselt juhul “vastus on korrektne”, siis üritas Esse lausungeid varieerida. Ettevaatlik tasub tal edaspidi siiski olla selles osas, et tõdemused stiilis “loomulikult”, “muidugi” või “no kes siis veel” mõjuvad tarbetu targutamise ja eneseupitamisena. Kindlasti on oluline siinkohal aga toonitada, et Esse vaieldamatult levinuim reageering õigele vastusele on lihtne “jah”, nii et lobisemist talle ette heita ei saa.

Kroonika otsus on seega, et kuna statistiline analüüs probleemi ei tuvastanud, peaks uuele saatejuhile andma vajalikku kriitikavaba aega ning arvestada ka sellega, et ladna naljaviskamine mõjub alati meessaatejuhtide puhul loomulikumana, mistõttu ei maksa samasuguse “omamehelikkuse” puudumist Essele ette heita.