“Hea 14aastane Adeele. Kirjutan sulle esimest korda. Tean, et sa arvad, et sul ei lähe kuigi hästi ja miskit vinget ei juhtu ega hakkagi sinuga kunagi juhtuma. Kooli lõpp tundub olevat valgusaastate kaugusel, kõik päevad ühesugused, rutiin lõhub ja vanemad lahutavad. Mul on sulle hea uudis — see muutub. Vesi ei seisa kaua paigal — sinu puhul võin sulle kinnitada, et õige varsti kisub tormiseks. Soovitan sul nautida seda aega, mis sulle praegu on antud. Ole hea, harjuta rohkem kitarri, laula, tantsi, treeni, spordi. Ära passi nii palju rate.ee-s või MSN-is. Muide, ma ei taha su südant murda, aga kaugsuhted ei toimi, võid muretult need põrgusse saata. Üleüldse ära võta neid suhteid liiga tõsiselt, su elu ei lõppe täiskasvanuikka jõudmisega, sealt läheb veel põnevamaks. Varsti saad sa 17 — see on üks sinu kõige viljakamaid aegu, kus sa tegeled sellega, mis sulle päriselt korda läheb. See on ilus. Tea, et sa ei pea teadma kõiki õigeid vastuseid: mis sinust saab, kelleks õppida, mida edasi teha. Ära vaeva ennast nii palju ja palun ära kuula neid intensiivseid õpetajaid, kelle arvates pead sa juba 18aastaselt kõiki oma plaane teadma. Ausalt, ei pea. Õnneks sa tead — hoia seda silme ees, sa täidad veel palju unistusi ja mitte ainult enda omi. Pea meeles, et enda tervis ja perekond tuleb kõigepealt ja siis kõik ülejäänu. Usalda oma sisetunnet, kuula ennast, sealt tuleb tõde või vähemalt midagi ligilähedast. Näeme varsti!”