Päev #1

Esmaspäev: Ärkasin kell 7 ja üldse ei tahtnud kätekõverdusi teha. Eesmärgiks olin seadnud tagasihoidlikud 10 kätekõverdust. Eesmärk sai täidetud, kuid vaevaliselt.

Päev #2

Teisipäev: Meenutasin eelmise päeva kohutavat kogemust ning ei tõstnud latti liialt kõrgele. Äratus oli seekord kell 7.20. Eesmärk oli teha 12 kätekõverdust, millest tegin alguses 6 ning peale 5 minuti pikkust und põrandal veel 6.

Päev #3

Kolmapäev: Olin kindel, et ei viitsi eksperimenti lõpuni viia, kuid kuna kolmapäev on just see päev, kus mul on 3 meedia tundi, siis see natukene motiveeris mind. Kuna äratus oli hiljem (kell 8.30), siis jaksasin ka rohkem kätekõverdusi teha. Seekord tegin 15.
Päev #4

Neljapäev: Kuna neljapäeval otsustas mu äratuskell mitte heliseda, siis läks kooli minemisega väga kiireks ning kätekõverdused olid viimased asjad, millele mõtlesin.

Päev #5

Reede: Reedel otsustasin teha peale ärkamist lausa 20 kätekõverdust ja kuna kolmapäeva hommik tundus nii kerge, siis ei arvanud, et see väga raske saab olema. Eesmärgist tegin aga ära siiski ainult 11, kuna liigesed lihtsalt keeldusid rohkem tegemast.

Eksperimendi kokkuvõtteks saan öelda, et tugevamana ma ennast ei tunne ja ainus, mis on muutunud, on see, et käed on väga valusad. Kõigile, kes siiski soovivad kätekõverdusi teha ning ennast arendada, soovitan seda teha näiteks peale kooli, kindlasti mitte kohe peale ärkamist.