Valikuid oli palju, aga mingit kindlat suunda ei osanud ma paika panna. Kuna paljud minu sõbrad läksid midagi lihtsalt õppima ja pärast 3 aastat õppimist avastasid, et see eriala ei huvita neid üldse, siis otsustasin oma aega ja enda või riigi raha mitte raiskama hakata ja läksin hoopis tööle, et võtta otsustamisaega mõistmaks, mida oma eluga teha tahan.

Pärast paari kuud töötamist tuli mõte, et miks ma üldse siin Eestis passin, kui võiksin välismaal töötada ja samas arendada oma keelt, õppida uut kultuuri jne. Andsingi lahkumisavalduse sisse, tegin viisa Austraaliasse ja 3 nädalat hiljem olingi juba lennujaamas. Paljud noored lähevad Austraaliasse raha teenima. Minu otsus tuli sellest, et mind kutsus enda juurde Austraaliasse sõbranna, kellega Ecuadoris tutvusin. Mul ei olnud mingit kindlat eesmärki (raha teenida, ennast leida), ma lihtsalt tahtsin vaheldust.

Austraalias töötasin enamjaolt linnadest eemal hotellides, kus ma ka ööbisin. Pesin restorani köögis nõusid, koristasin hotellitube, tegin baaritööd. Palk oli väga hea, kuna paljud ei olnud nõus sellistes kohtades töötama. Näiteks minu esimene töökoht oli Thursday Islandil, mis on 2000 elanikuga saareke Põhja Queensland’is. Seal töötasin aborigeeni kommuunis ja maismaal roadhouse’is, mis oli üldse väike majake keset tühermaad. Mul oli väga lõbus, sain head raha, keelt arendada, palju uusi sõpru.

Pärast aastat Austraalias läksin Uus-Meremaale. Seal elasin hostelis vahel isegi kuuekesi pisikeses toas, korjasin kiivisid ja pakkisin kalavabrikus kalu. Seal ei olnud küll lihtne tööd leida, sest see on palju väiksem riik kui Austraalia ning seal on ka väga palju seljakotireisijaid ja immigrante, aga kuidagi sai ikkagi hakkama ning tuju oli alati hea.

Pärast poolt aastat Uus-Meremaal soovitas üks sakslasest sõbranna, kellega koos elasime ja töötasime, minna kokaks õppima, et mulle pidavat see amet sobima. Mõtlesin natuke ja siis käis klõps ära — mulle meeldib kätega töötada, pingeline töö, pikad tunnid mind ei häiri, tähtpäevad ja nädalavahetused jätavad külmaks, mõtlen kogu aeg erinevaid menüüsid peas välja, loomulikult on see parim eriala minu jaoks!

Sama kiirelt nagu ma Austraaliasse läksin, sõitsin ma siis ka Uus-Meremaalt tagasi Eestisse, et kooli minna. Nüüd olen juba 2 aastat õppinud ja aasta aega kokana töötanud ning ei kujutaks oma elu muud moodi ette. Mul on ka üle maailma tutvusi, kui ma peaksin tahtma uuesti reisima ja välismaale töötama minna. Seda ma kindlasti teen!

Kuhu ma tahtsin lõpuks välja jõuda, on see, et kui sa ei tea, mida õppida või oma eluga teha, siis reisimine ja välismaal töötamine on väga hea viis, kust alustada. Ma arvan, et ka niisama millegi õppima minemine ei ole halb, sest teadmised tulevad alati kasuks, aga see elukogemus, mille saad välismaal seigeldes, tuleb veel kasulikum. Sa õpid hakkamasaamist väga ettearvamatutes olukordades, väga erinevate inimestega suhtlemist ja mis minu arvates on kõige parem, on see, et õpid olema positiivne ja suunad oma energia nendele headele asjadele oma elus. Sa ei vingu ega nuta asjade üle, mida sa ei saa muuta ja mis ei ole üldse olulised, selleks pole isegi aega. Siis saad ka tagasi tulles Eesti elu oma positiivsusega rikastada!