"Kapten Ameerika: Talvesõdalane" jätkab sealt, kus "Tasujad" pooleli jäi. Steve Rogers kohaneb ja õpib praegust aega ja kultuuri ning vahepeal lahendab S.H.I.E.L.D.-i jaoks mõned keerulisemad missioonid. Viimane lahendatud ülesanne toob endaga kaasa keerulise saladuste ja korruptsiooni valangu, mis viib Kapten Ameerika kokku eriliselt hirmutava Talvesõdalasega, keda vist ei olegi võimalik alistada. Filmi trailerit saab vaadata SIIT.

Ülisuure eelarvega eepilist kinoelamust nagu seda on "Kapten Ameerika: Talvesõdalane" olen juba harjunud Marveli poolt ootama, kuid ei osanud arvata, et supersõdur Steve Rogers võiks olla parem kui mistahes "Raudmees" ("Iron Man") film. Võrreldes loo eelmise filmiga ("Esimene tasuja") on areng olnud hüppeline. Chris Evans on suutnud luua tõeliselt meeldiva ja badass karakteri, kes hakkas mulle meeldima rohkem kui mistahes teine koomiksikangelane. Kiiduväärt on filmi stsenaristide Christopher Markuse ja Stephen McFeely oskus luua kapteni kilbist ikooniline ründerelv (nagu Thori haamer, Hulki lühikesed püksid), kaasahaarav dialoog ja üllatavalt usutav lugu (Marveli universumis), lisades palju meeldivaid üllatusi koomiksifännidele. 

Tegemist on juba kolmanda filmiga, kus Kapten Ameerika üles astub, kuid alles nüüd on näha ja tunda mehe tõelist iseloomu ja vankumatut õiglustunnet (ideoloogia). Peale suurepärase kontrasti tema ja Nick Fury vahel saab kapten ka peaaegu sama hea antagonisti kui on Loki Thori filmiseerias, sest Talvesõdalane on tõeliselt võimas karakter. Tegemist on mehega, kes oleks kapten ise, kui ta oleks n-ö "pahalane". Iga stseen, kus Talvesõdalane ennast näitab, lõpeb sama kiiresti ja brutaalselt kui mees peale seda taas kaob. See müstiline supersõdur on sedavõrd tugev ja võimas, et olin kindel kuni lõpuni, et nad ei saagi temast jagu. 

Selle filmi vaatamine nõuab natukene eelteadmisi, seega oleks soovitatav ära vaadata Kapten Ameerika esimene film ning "Tasujate" eepiline seiklus. Filmi pealkiri on tegelikult eksitav, sest lugu ei olegi niivõrd Talvesõdalasest, kui hoopis millestki palju hullemast ja suuremast. Terve film on väga hea tempoga ning vahel natukene liiga kiirustatud. Kindlasti peaks see teos olema natukene lühem, sest kohati on sees veidrad stseenid (dialoog AI arvutiga ning mitme keldrikorruse sügavuselt äkitselt maa peale sattumine) ning muusika ei ole samuti väga meeldejääv, kuid ajab asja ära. Hea on näha, et Samuel L. Jackson saab lõpuks rohkem ekraaniaega, andes lootust, et on tulemas ka Nick Fury individuaalne film. Anthony Mackie on hea ja humoorikas lisa (teine mustanahaline kangelane peale "Raudmees 3" filmi) ning Scarlett Johansson saab Musta Lesena näidata selle müstilise naise inimlikumat poolt. Kindlasti peaks kiitma ka Robert Redfordi väga kalkuleeritud rolli. Lõpetuseks ütlen, et kinofilmina on tegemist väga esmaklassilise meelelahutusega. Teoses on olemas nalja, tulistamist, kaklemist, plahvatusi ja tagaajamisi, mis jäävad meelde. Kindlasti julgen seda soovitada.

Filmile hindeks annan korralikud seitse punkti. 7/10.

Teisi arvustusi, TOP 10 nimekirju ja palju muud leiab Filmiarvustuse leheküljelt.