James Safechuck ütles, et Jackson hakkas teda ahistama, kui ta oli 10-aastane. 2014. aastal kaebas ta kohtusse firmad MJJ Productionsi ja MJJ Venturesi, väites, et ettevõtted loodi selleks, et nad aitaksid Jacksonil lapsi ahistada.

Aga kohtunik lõpetas kohtuasja, kuna firmadel polnud Safechuck eest hoolitsemise kohustust.

Firmasid esindanud jurist Jonathan Steinsapir sõnas BBC-le: "Meil on hea meel, et kohus sai aru, et Safechuckil pole õiguslikku alust kaasusega jätkata."

Safechuck oli üks kahest mehest, kes süüdistas Jacksonit ahistamises eelmise aasta dokumentaalis "Leaving Neverland". Mees väitis kaasuses, et Jackson ahistas teda sadu kordi oma kodudes ja tuuril 1980. aastate lõpus ja 90. aastate alguses.

MJJ Productions ja MJJ Ventures loodi Jacksoni karjääri juhtimise eesmärgil. Kuid kaasuses toodi välja, et firmade teine eesmärk oli leida, meelitada, keelitada ning võrgutada lapsi ahistamise eesmärgil.

Safechuck osales Jacksoniga Pepsi reklaamis ja mitmel korral käis temaga koos laval. Safechucki jurist Vince Finaldi aga sõnas: "Ta oli nende töötaja, kes tantsis nende eest ja oli meelelahutaja koos Jacksoniga laval. Kuna ta oli alaealine ja töötas nende heaks, siis oli neil kohustus teda kaitsta. See on meie argument."

Kohtunik Mark Young aga ei nõustunud, öeldes, et firmad ei ole süüdi emotsionaalse trauma tekitamises, ja nende võimuses polnud Jacksonit kontrollida, sest muusik juhtis firmasid ja kõiki neid, kes seal töötasid. Ettevõtted ei saa olla otsesed ahistajad, lisas ta.