Ma vihkan ennast, sest olen homoseksuaal, kuid tahaksin südamest, et mulle meeldiks vastassugupool
Lisaks sellele, et ma olen sündinud lesbiks, olen ma veel ka poisilik. Mulle pole kunagi meeldinud kanda naiselikke riided. Tunnen ennast väga halvasti, kui pean neid kandma. Kõige paremini tunnen ma ennast mugavas riietuses — vahel natuke kottis püksid ja pusa. Kõige jubedam kombinatsioon, mis on üldse võimalik — rõve poisilik lesbi.
Ma ei saa aru, miks minusugune väärnähtus eksisteerib? Mul on endal nii paha. Oleks ma siis endaga rahulolev lesbi, kes käib geiparaadidel uhkusega marssimas ja elab rõõmsalt teiste omasugustega koos. Aga ei, mulle nad ei meeldi ja mul on endal vastik, et kuulun tegelikult nende hulka. Mulle hoopis meeldivad naiselikud naised, kes on enamjaolt heterod.
Mulle ei jõua kohale, miks ma selline olen? Miks ma siis juba ei võinud sündida mehena, kui mulle naised meeldivad, või tegelikult üldse sündimata jääda, sest mulle ei meeldi karvad ja meeste suguelundid.
Oleks ma siis vähemalt milleski üliandekas, et saaks ennast töösse matta ja ei peaks enda üle mõtlema. Aga ei, ma olen täiesti keskpärane selle koha pealt.
Miks olen ma loodud siia ilma ennast vihkama? Tahaksin lihtsalt üks õhtu magama jääda ja mitte enam ärgata, sest unenägudes on peaaegu alati kõik ideaalne.
Toimetaja kommentaar loo autorile: küsi nõu Noorteabi telefonilt 116111. Nemad teavad juhatada Sind ka Sinu elukoha järgi noortepsühholoogi juurde.
