Ja hakkas tänitama: "Noh, kas uhkeks läinud? Tavaliste inimestega enam üldse ei räägi? Muudkui hõika ja tereta - ei tee väljagi!" Ma ei saanud midagi aru, sest nägin teda kaugelt ja viibanud, ega hõiganud polnud ta kordagi, liikus omaette. "Muudkui toimetab seal kartulipõllul, aga karju või ruuporiga, tema välja ei tee!" jätkas mees.

Siis sain aru, milles asi: minu uus hernehirmutis kartulipõllul tee ääres! Olin sellele "selga" pannud vana jope, mida varasemalt ikka kandsin.
"Pean oma hernehirmutiselt küsima - tema seal põllul "toimetab", mis sa talle kõik rääkinud oled!"

"Ime, et sa hernehirmutiselt võlgu küsima ei läinud," aasisid teised seltskonnas, "kui olekski andnud, siis oleks vist maailmalõpp ka saabunud!" Mees jättis pooliku õllekannu lauale ja lahkus kõva naeru saatel, nägu mossis ees.

Tahad võita kastitäie Premia jäätist? Saada meile oma piinlik ent naljakas lugu!