Väga imelik. Siis jagas õpetaja paberid ja tuli töö. Imelik, ma ei teadnudki et me sellist asja olime õppinud. Korraga kõige vaiksemal hetkel hakkas mu kõht kohutavalt korisema. Proovisin jalgu sahistada et häält leevendada, aga ega see eriti ei aidanud. Terve klassi pilgud pöördusid minule. Siis avastasin, et need polnud üldse minu klassi õpilasedki. Olin vale päeva tunniplaani järgi tundi läinud ja sattusin hoopis suurema klassi tundi. Õnneks helises kohe kell ja keegi ei jõudnud midagi küsida.

Lõunavahetunniks oli hommikujuhtumid juba meelest läinud. Võtsin kandiku oma toiduga ja hakkasin oma sõprade lauda otsima. Korraga tunnen et seelik libiseb alla. Kuna mul oli päris raske kandik käes ja mul polnud seda kusagile panna, proovisin suurte sammudega kõndida, et seelik natukenegi ülespoole läheks, aga see libises isegi rohkem alla. Olin just lauda jõudmas kui tundsin et ongi kõik. Mu seelik kukkus põlvedeni. Terve söökla jäi vaikses.

Ma ei julgenud liigutadagi ja läksin näost punaseks. Kõik hakkasid naerma. Tegin jänesehüppe laua juurde kus mu sõbrad herneks irnusid, aga see lõppes kohutavalt. Seelik takerdus mu ketsidele ja kukkusin kandikuga ümber. Veelgi said kõik naerda. Jooksin nii kiiresti kui sain tualetti. Panin seeliku tugevamini kinni ja puhastasin toidu riietelt ära. Vaatasin enda nägu esimest korda peeglist. Eilne meik oli mul näos laiali, kuna täna ei jõudnud midagi teha. Puhastasin end ära ja läksin viimasesse tundi.

Õpetaja pidi just mind tahvli ette tehet tegema kutsuma. Järsku tundsin kuidas gaasid mu seest tahtsid vabaneda. Proovisin kinni hoida, aga just kui tahvli ette jõudsin vallandusid need täielikult. Mul oli nii häbi. Isegi õpetaja naeris. Keerasin end ümber et tehet teha ja kõik hakkasid veelgi hullemini naerma. Selgus, et mul oli hoopis kõht lahti. Pisarad silmis jooksin välja ja kutsusin isa järgi.

10 minuti pärast oli auto kooli ees ja peaaegu et nuttes läksin autosse, Hakkasin kohe rääkima kui jube mu päev oli kui avastasin hoopis võõra naise juhiistmelt. Olin valesse autosse pabinas istunud. Pobisesin vabandust ja läksin autost välja, mille peale naine karjatas - tegin ta istme mustaks. Õnneks tuli kohe isa ja põgenesin ta autosse. Seekord oli juhiistmel isa ja sain peale oma elu kõige piinlikumat päeva koju.

Järgmine päev saatis mu klassikaaslane mulle pildi kuidas ma seisan klassi ees, seelik värvunud pruuni värvi ja mina näost punane kui peet.