Räägi inimestega

Uue kooliaasta alguses natukene pabistamine on täiesti tavaline ja normaalne tunne. Ärevust võivad tunda nii koolilapsed, õpetajad kui ka teised tööinimesed, kes pärast puhkust taas tööle lähevad. See tuleb sellest, et organism valmistab end ette uue elurütmi ja võimalike uute väljakutsetega kohanemiseks. Mõne inimese jaoks võib muretsemine aga üpris häirivaks muutuda — siis on kasulik sellest teistega rääkida. Kui oma muremõtteid teistega arutada, võib avastada, et need osutuvad hoopis vähem olulisteks ja häirivateks.

Kujuta ette positiivseid lahendusi

Tihti on nii, et meie mõttes võivad asjad hoopis hirmsamad ja suuremad mõõtmed võtta kui tegelikus olukorras üldse võimalik on. Meie kujutlusvõime on väga võimas ja leidlik, seda paraku ka hirmude ja pabistamise puhul. Seega on kasulik ette kujutada positiivset, mõelda selle peale, kuidas olukorrad soodalt lahenevad ja püüda oma mõte kõrvale juhtida siis, kui ta halvemaid variante looma hakkab.

Küsi küsimusi

Uue kooliaasta alguses võib olla aset leidnud mitmesuguseid muutusi, uued klassikaaslased, õpetajad, klassiruumid, tunniplaan ja õppeained. Tasub endale aega anda ning mõne nädala või kuu jooksul end kurssi viia, kuidas miski täpsemalt toimuma hakkab. Kõige parem viis teada saamiseks on küsida — ei maksa häbeneda kui kõike kohe ei tea ja aru ei saa — kellelegi ei istutata teadmisi automaatselt pähe, need tuleb kuskilt omandada.

Suveni on veel palju aega — ära lase elul igavaks muutuda

Päris paljude eestimaalaste ja nii ka noorte inimeste jaoks tähistab sügis pimeda, tüütu ja kurnava perioodi algust — järgmise suveni on lõputult palju aega. Koolis on küll kindlasti vähemalt mõni õppeaine, õpetaja või sõbrad, mis päeva päikseliseks teevad, kuid siiski võib rutiini-tunne kergesti tekkida. Koolirutiin võib tõepoolest mõjuda nii, et tundub, nagu ühtki valgusekiirt lähiajal oodata ei oleks. Seetõttu tuleb tõsiselt mõelda selle üle, kuidas rutiini lõhkuda ja igasse päeva, nädalasse ja kuusse midagi toredat lisaks plaanida.

Hea on teha plaan, milline aeg kulub kohustuste ja selliste asjade peale, mida lihtsalt peab tegema. Ülejäänud aega tasub hästi ära kasutada ning mitte raisata seda kohustuste üle mõtlemisele. Igasse päeva võiks plaanida midagi, mis meeldib, tekitab head tunnet. Võib välja mõelda midagi uut ja huvitavat, mida kas ise või sõprade, perega koos teha — selliseid tegevusi on kasulik ette plaanida, sest just need aitavad rutiinist jagu saada. Vahel piisab päris pisikesest muutusest, et päev tunduks põnevam, näiteks minna natukene teist teed pidi koolist koju, kuulata uut muusikat, otsida üles kohalik noortekeskus ja uurida, mis seal huvitavat toimub. Vahvate asjade ette võtmiseks ei saa meie kliimas suve peale lootma jääda — nii läheb ju üheksa kuud meie väärtuslikust elust raisku.

Aita oma ajul töökorras püsida

Hea enesetunde aluseks on oma füüsilise keha töökorras hoidmine. Selleks on oluline, et noor inimene magaks vähemalt kaheksa tundi öö jooksul, et toitumine oleks mitmekülgne ja regulaarne ning piisava liikumise olemasolu. Uuringud näitavad, et regulaarne liikumine-sportimine parandab aju töövõimet ning õpivõimet. Piisav uni ja korralik toitumine võimaldavad ajul ja seega vaimsel tegevusel ladusalt toimida.

Koolikiusamisest

Koolikiusamine on kahjuks väga levinud nähtus ning võib oluliselt segada koolis hakkama saamist ja enesetunde päris halvaks muuta.

Koolikiusamist ei saa kuidagi moodi õigustada ega normaalseks pidada — nii õpetajad, teised koolitöötajad, lapsevanemad kui õpilased peaksid tegema kõik endast oleneva, et selline käitumine välja sureks. Kui sind või sinu kaaslasi kiusatakse, võta midagi ette! Kui on tegemist füüsilise vägivallaga või kiusamine on korduv, tuleks sellest kindlasti kellegagi rääkida. Nooremad inimesed ei pruugi vahel arugi saada, et nende käitumine teistele kuidagi halvasti mõjub, seega on võimalus rääkida kiusajaga ja öelda, et ta enam nii ei teeks. Paljudel juhtudel see siiski olukorda ei pruugi lahendada, seega tuleks rääkida õpetaja, vanemate või oma sõpradega ning koos lahendusi otsida.

Abi saab küsida ka telefoni või veebi vahendusel: 116111, lasteabi.ee või lapsemure.ee. Vahel ei saa teiste käitumist kuidagi muuta, muuta saab aga enda käitumist — näiteks võib enesekindlust harjutada (see on täiesti õpitav omadus) narrimisest mitte välja teha või katsuda solvavad märkused naljaks pöörata.

Valikute tegemine on igapäevane asi

Kui ollakse valiku ees, mida edasi teha pärast põhi-või keskkooli lõpetamist või juba alustatakse õpinguid valitud erialal, võib hinge pugeda segadus ja kahtlus — mis on õige, et ma mingil juhul nüüd ei eksiks ja valet valikut ei teeks. Kogu elu paistab justkui kaalul olevat. Sellised kõhklused ja mured on väga tavalised, kuid lohutada saab end sellega, et valikuid oma elusuuna kohta ei tehta mitte üks kord elus, vaid natukese haaval iga päev.

Kui valik tõesti ei sobi, on alati võimalus ümber otsustada. Vähesed õnnelikud on need, kellel pisikesest peale kindel siht silme ees, tavalisem on see, et oma tõelised huvialad ja sobivad tegevused avastatakse tunduvalt hiljem, mõnikord isegi alles pensionieas. Kui vaadata isiksuse arengut, siis see ongi ootuspärane — isiksuse areng kestab 25-30nda eluaastani ja ka pärast seda ei ole inimene veel päris „valmis“.