“Aisakella” päritolu üle käib äge debatt

Kui Bostoni elanik James Lord Pierpont loo 1850tel aastatel kirjutas, ei olnud see jõululaul. Sellel ei olnud pühadega mingit pistmist. See oli sisuliselt kodusõja eelne rock ’n’ roll. Selle harva esitatav algupärane vorm räägib kiirest sõidukist, kihutamisest ja tüdrukutele külgelöömisest. Sellega on ta “Little Deuce Coupe” ja muude klassikaliste poplugude eelkäija.

19. sajandi laulu inspiratsiooniks oli saanide võiduajamine Medford Square`l ja Malden Square`l ning selle autor oli halva reputatsiooniga mässuline muusik.

“James Pierpont oli veidi nagu kurikael,” tsiteeris Boston Herald Medfordi linnapea Michael McGlynni sõnu.

1857. aastal, kui Oliver Ditson & Co. kirjastus loo esimest korda avaldas, elas Pierpont Savannahis. Savannah kasutas seda ära ning kuulutas end Ameerika “aisakellalinnaks”. Medfordi elanikud peavad seda väidet aga naeruväärseks, kuna keegi ei suuda meenutada, millal Savannah`s viimati lund sadas.

Selle vastuolu tõttu Medfordi ja Savannah` vahel on ajaloolased uurinud Pierponti elu, et kummutada mitmed ebatäpsused.

James Pierpoint sündis 1822. aastal Bostonis, kus ta isa pastorina töötas. Ta isa oli vastu orjapidamisele ja joomisele, aga ta paindumatus ja sõjakus võõrandasid ta kogukonnast. 1845. aastal leidis ta tööd New Yorgi osariigis Troys ja perekond järgnes talle sinna.

Selleks ajaks oli James lahkunud kodust vähemalt korra: 14- aastasena jooksis ta kodust minema ja läks alusega “The Shark” merele. Troys abiellus ta Millicent Coweega. Kui ta isa 1849. aastal Medfordi tööle läks, läksid James, tema naine ja kaks last kaasa. Ta jättis pere isa juurde ning avas 1849. aasta kullapalaviku ajal San Franciscos äri, mis pankrotistus ja ta pöördus koju tagasi. 1853. aastal jättis ta taas pere ning sõitis venna juurde Savannahisse. Sellel aastal avaldati Bostonis ta esimesed laulud “Kitty Crowe” ja “The Colored Coquette”, mis mõlemad on tänaseks unustatud. Kui ta naine 1856. aastal suri, jättis James lapsed Medfordi ja abiellus Eliza Jane Purse`ga. 1857. aastal avaldati ka “One Horse Open Sleigh”, kahe aasta pärast avaldati laul uuesti löögijõulisema pealkirja alla “Jingle Bells”.

Sõja ajal võitles James lõunaosariiklaste poolel, mis tekitas sügavaid vastuolusid isaga. Lisaks sellele kirjutas James lõunaosariiklastele ka lahingulaule, näiteks “We Conquer or Die” ja “Strike for the South”.

Sõja järel jäi James lõunaosariikidesse, aga ei saavutanud kunagi edu ei laulukirjutaja ega ärimehena. James suri 1893. aastal, enne kui “Jingle Bells” tõusis Ameerika lemmikuks. Palju aastaid oli loo autor teadmata.