Kuna toonane pension äraelamist ei taganud ja rahareform oli ära söönud kõik säästud, polnudki Eesti legendaarsel lauljal midagi muud teha kui uus töö leida. Nii helistas Tennosaar oma heale sõbrale, endisele Põlva, kuid toonasele Tallinna Piimakombinaadi direktorile Tiit Kõuhknale.

„Küsisin talt otse: „Kas sul mõnda töökohta ei ole pakkuda?” Tiit vastas, et, Kalmer, minu teada sul ökonomisti haridust vist ei ole ja seetõttu saan sulle pakkuda vaid turvamehe kohta. Mõtlesin ja mõtlesin selle pakkumise üle, sest see oleks olnud nii suur ja naljaks pööre elus. Kuid et ühtegi muud võimalust ka ei avanenud ja raha oli vaja, siis võttis võimust mingi sisemine trots ja protest. Et vaat teengi selle ära, rääkigu teised mis iganes. Et ennegi on pidanud kultuuriinimesed musta tööd tegema,” rääkis Kalmer Tennosaar oma karjääripöördest Enno Tammerile raamatus „Lia Laats. Kaljo Kiisk. Kalmer Tennosaar (viimane vestlus)”.

Tagantjärele tunnistab Tennosaar, et piimakombinaadis turvameheks olemine oli tema elu kõige masendavam aeg. Ta istus tehase väravas valveputkas ja tõstis tõkkepuud ülesse, kõikidele sisenejatele nähtaval.

„Usun, et sõber ja peretuttav Kõuhkna tahtis ainult head, kuid ta ei aidanud minu seisundit parandada. Ta ei mõistnud, millist alandust võin tunda, kui istun seal valveputkas ning mind kostitatakse irooniliste pilkude ja repliikidega,” räägib Tennosaar.

Ajakirjanduslik alandus

Loomulikult aga peilis laulja töö üsna kiiresti välja ka kohalik ajakirjandus. Esimesena avastas Tennosaare uue töökoha Tartu sopaleht Liivimaa Kuller, mille ajakirjanik helistas kombinaadi turvameeste keskusse ja uuris, kas Tennosaar töötab seal. Hiljem sai näha ajalehes kuulsa laulja pilti ja lugeda, et mees töötab piimakombinaadis turvamehena.

„Sellest läks kuul lahti ja jõudis Vahur Kersnani. Kersna oli noor ja roheline, kui tuli Eesti Televisiooni ja me olime vahepeal isegi ühes toas. Olen teda õpetanud, nii palju kui mul oli, mida õpetada. Olen teda kaitsnud suurtel arutelukoosolekutel. Aga ma ei tea, mis talle tookord pärast teadet minu uuest ametist pähe lõi või mida ta mõtles. Kuid igal juhul mõnitas ta mind avalikult uuesti,” räägib Tennosaar raamatus.

Ülendus ja töö piimakombinaadi pressiesindajana

Hiljem ülendati Tennosaar piimakombinaadi turvavahtkonna ülema asetäitjaks. Laulja istus oma kontoris ja tegeles turvameeste töögraafikute ning palgalehtedega. Nii sai Tennosaar minema kõikide pilkude alt ja valvuriputkast.

Varsti aga algasid erastamised ja nii müüdi Tallinna Piimakombinaat Põlvast pärit ärimehele Oliver Kruudale. Kui Kruuda sai teada, et Tennosaar töötab turvaosakonnas, tegi noor ärimees lauljale kantselei juurde uue ametikoha – Tennosaarest sai kombinaadi pressiesindaja, avalike suhete spetsialist või midagi sellist.

„Nii ma siis natuke tolgendasin kombinaadi valgekraelisemas osas ringi, võtsin külalisi vastu, tutvustasin kombinaati, korraldasin ka mõne ürituse,” räägib Tennosaar.

Seda siis kuni selle ajani, kui Kruuda lahkus ja hakkas jändama kommivabrik Kaleviga.

Jaga
Kommentaarid