Mida pakub nüüdismuusika?


Mida pakub nüüdismuusika?
EMP 2018. Lõppkontsert: SilmapiirijoonRaul Ollo

ISCM-i (International Society for Contemporary Music ehk rahvusvahelise nüüdismuusika ühingu) ellu kutsutud iga-aastane ülemaailmne nüüdismuusikafestival World Music Days on kujunenud üheks olulisemaks nüüdismuusikafestivaliks maailmas. Suursündmus toimub kord aastas, seejuures igal aastal eri riigis, ning teeb alati koostööd kohaliku suurima nüüdismuusikale keskendunud festivali või organisatsiooniga.

Nüüdismuusika võib tunduda paljudele hoolimata selle nimetusest siiski pigem võõras või hoopis liiga üleüldine, mis koondab enda alla liiga paljut. Kui püüda mistahes muusikažanrit ühe pala abil tutvustada või defineerida, põrkume kokku nii mõnegi küsimuse ja dilemmaga. Üks olulisim küsimus on ajaline piiritletus. Nüüdismuusika mõistet on kasutatud alates 20. sajandi algusest ning kõige üldisemalt mõeldakse selle all konkreetse ajastu ideede, tehnikate ja kompositsioonidega eksperimenteerivat (nii klassikalist kui ka tänapäevasemat) muusikat, mis on loodud alates 20. sajandi teisest poolest kuni tänapäevani.


EMP 2018. Loodus vs. tehnoloogia (Foto: Rene Jakobson)

Helilooja Peeter Vähi sõnul tuleks nüüdismuusika mõistmiseks vaadata sellele ajaloolisest perspektiivist, et nüüdismuusika on vajalik nii meile endile siin ja praegu kui ka 200–300 aasta pärast. „Me ju elame tänases päevas, mitte minevikus ega tulevikus. Nüüdismuusika on olnud aktuaalne ka siis, kui elasid Mozart ja Johann Sebastian Bach. See, mida me tänapäeval nimetame ajalooks, klassikaks ja möödanikuks, on ju ka kunagi olnud nüüdismuusika. Kui sel ajal ei oleks heliloojad kirjutanud nüüdismuusikat, ei oleks meil täna ei Bachi, Mozartit, Tšaikovskit ega Beethovenit. Kui täna siin Eestis elavad heliloojad muusikat ei kirjutaks, siis 300 aasta pärast ei oleks ei Sumerat, Erkki-Sven Tüüri, Veljo Tormist, Peeter Vähit jne. See on vajalik olnud varem, ja on ka vajalik täna ja tulevikus.” ütleb Vähi.

Seotud lood:

Vähi sõnul saab saab peagi toimuval nüüdismuusikafestivalil žanrist absoluutse ülevaate ning mitte ainult sellest, mis toimub Eestis, vaid kuuleb ka kõike seda, mida tehakse mujal maailmas. Helilooja sõnul on nüüdismuusikakontsertide külastatavus Eestis üllatavalt hea ning tuleks jätkata samas vaimus. „Mind on väga positiivselt üllatanud regulaarselt toimuvad Eesti Muusika Päevad. Näiteks mõnes teises märksa suuremas riigis ning suurema muusikaturu ja elanike arvuga riikides on nüüdismuusikakontsertidel ja isegi festivalidel näha vahel saalis ainult 30–40 inimest. Samal ajal oli Eestis eelmise aasta Eesti Muusika Päevadel ERSO kontserdi ajal Estonia kontserdisaal puupüsti rahvast täis,” lisab Vähi.

Laura Põldvere jaoks on nüüdismuusikal väga suur seos hetke ja spontaansusega, mis võib olla komponeeritud või hoopis vabalt improviseeritud. Just selline, nagu see parasjagu tahab olla. Lauljal on ülimalt hea meel, et sel aastal organiseeritakse festivali raames ka džässilava, kus džässheliloojad ja -muusikud teevad koostööd erinevate luuletajatega. „Seega minu jaoks on nüüdismuusika juures väga oluline ka erinevate kunstide omavaheline koostöö, katsetamine ja uue sünteesimine,” lisab laulja.

Küsimusele, kuidas panna eesti inimesi veelgi rohkem nüüdismuusikast huvituma, rõhutab Laura igaühe enda panust, sest kui igaüks võtaks ühe enda sõbra festivalile kaasa, tekiks selle tulemusel palju uusi huvilisi. Laura sõnul on tihtipeale paljudel hirm, et nüüdismuusika on midagi kõrgemat ja keerulist, mida justkui muusikakauge inimene ei peakski mõistma. Tegelikkuses see nii ei ole, mistõttu tasub igal juhul tulla kuulama ja uudistama. „Väikese aja jooksul tuuakse meile koju kätte suur hulk põnevaid tegelasi, kunstnikke ja meie enda värvilised kunstnikud poevad mõnusatest loomenurkadest lavadele.”

Helilooja ja muusikaprodutsent Sander Mölder rõhutab, et nüüdismuusika puhul on alati paeluv selle üllatav nurk, kiiks, mõtteviis või uudsus. Festivalile on põhjust tulla just seepärast, et seal astub üles hulk tippinterpreete, mängitakse palju maailma esmaettekandeid ning kui mitte millegi muu pärast, siis juba ainult uudishimust võiks festivali külastada.

Ansambli Vox Clamantis kunstilise juhi ja dirigendi Jaan-Eik Tulve sõnul on nüüdismuusika eriline seetõttu, et selle on loonud meie kaasaegsed. „Selles on tajutavad samad helid, värvid ja dünaamika, millega iga päev kokku puutume. Selline, nagu on tänapäeva muusika, on ka tänapäeva maailm, väga mitmekesine, kuid siiski ainult praeguses hetkes pulseeriv. Ning kuna hea muusika tabab elurütmi eriliselt hästi, tulekski nüüdismuusikat kuulata selleks, et nüüdisajast enesest paremini aru saada. Uuele tuleb läheneda eelarvamustevabalt ning leida ilu ja vaimukust ka esialgu ehk harjumatutes kõlades.”

Tänavune festival on Tulve sõnul eriline, kuna sellel kõlab väga rikkalik bukett maailma juhtivate kaasaegsete heliloojate muusikast. Suurem osa neist tuleb ka ise Eestisse kohale. Nüüdismuusika puhul on oluline võtta see vastu sügavale sisemusse ning tajuda keelt ja sõnumit. „On loomulik, et inimesed toetuvad rohkem harjumuspärasele, seetõttu on uued helid sageli võõrad, kuid avatud olekus saab need enesele omaseks kuulata.”

Sel aastal toimub World Music Days Eestis 2.–10. mail 2019. Eestipoolseks peakorraldajaks ja läbiviijaks on Eesti Heliloojate Liit ning Eesti Muusika Päevad. Eesti Muusika Päevade traditsiooni kohaselt on igal festivaliaastal oma teema, mis seob selle kunstiliseks tervikuks. 2019. aasta festivali teema “Läbi laulude metsa” on inspireeritud koorilaulust ja loodusest.