Enne Põhjalasse jõudmist toimus sama festival eelmisel aastal Pekingis. Eestist liigub äärmiselt populaarseks ostunud muusikaüritus jällegi tagasi maailma “kuklapoolele”, et toimuda järgmisel aastal Uus-Meremaal. Enne Eestisse tulemist on festival siinses regioonis toimunud vaid kahel korral: 1978. aastal Helsingis ja 2008. aastal Vilniuses. Festivali ideeks on igal aastal anda nii noortele kui juba kogenud heliloojatele ja interpreetidele üle maailma võimaluse tutvustada oma uut loomingut.

Festivali peekorraldajaks on maailmas ISCM ehk Rahvusvaheline Nüüdismuusika Ühing (International Society for Contemporary Music). Tegu on olulisima rahvusvahelise võrgustikuga, mis on pühendunud kaasaegse klassikalise muusika levikule ja kontaktide loomisele. Organisatsioon on väga pika ajalooga, olles asutatud juba 1922. aastal Saltzburgis. Eesti sai liikmeks alles aastal 2005 ja on siiski veel üks nooremaid organisatsiooni liikmeid.

Ravel, Stravinski, Pärt

ISCM näol on tegemist kaasaegse muusika valdkonna suure võrgustikuga, mis ühendab tänaseks maailmas üle 50 riigi, lisaks ka mitmed alaorganisatsioonid festivalide või uue muusika keskuste näol. See organisatsioon on ühendanud maailma kuulsaid nüüdismuusikuid Schönbergist, Ravelist ja Stravinskist kuni tänaste suuruste ehk John Cage’i või Olivier Messiaen’ini. 2014. aastal Wroclawis toimunud ISCMi üldkogul valiti esimese eestlasena organisatsiooni auliikmeks ka Arvo Pärt.

ISCMi festival on tõepoolest ülisuur rahvusvaheline foorum, kus on esindatud heliloojad kogu maailmast, ent samal ajal on kõigi osalejate kõrgendatud tähelepanu pööratud just korraldajamaa muusikale. See pakub võimaluse kõikjalt maailmast saabuvatele heliloojatele ja muusikasündmuste korraldajatele tutvuda korraldajamaa muusikaeluga ja samal ajal võimaluse kohalikule publikule tutvuda maailmas valitsevate uue muusika suundadega ning mõista oma muusika rolli ja erilisust maailmamuusika kontekstis.

9 päeva, 20 kontsertpaika

Eestipoolseks peakorraldajaks ja läbiviijaks on festivalil Eesti Heliloojate Liit ning Eesti Muusika Päevad. 40. aastat toimuva Eesti Muusika Päevade traditsiooni kohaselt on igal festivaliaastal oma teema, mis seob selle kunstiliseks tervikuks. Sel aastal tuleb ettekandmisele kokku 150 teost autoritelt üle kogu maailma, sealhulgas rohkem kui 20 uudisteost. 9 päeva vältav rahvusvaheline suursündmus toimub peamiselt Tallinnas, aga ka Tartus ning Laulasmaal, kokku 20 erinevas kontserdipaigas.

Tänavune Eesti Muusika Päevade teema on “Läbi laulude metsa” (“Through the Forest of Songs”), mis pühendub eriliselt loodusele ja koorilaulule. Festivali kunstilised juhid Märt-Matis Lill ning Timo Steiner on seadnud eesmärgiks siduda nüüdismuusikat erinevate loominguliste valdkondadega etenduskunstidest, kirjandusest, arhitektuurist kuni videokunstini.

Festival Eesti Muusika Päevad toob kuulajateni uut muusikat mitte ainult Eestist, vaid üle kogu maailma.

Lisainformatsioon ja piletid: www.worldmusicdays2019.ee

Jaga
Kommentaarid