Pajusaar tunnistab heatujuliselt, et midagi on temas seoses konkurssidel osalemisega muutunud ja “sportlase kirg” on hakanud taas pead tõstma. “Meie lauluvõistluse korraldus on lihtsalt nii äge, et puhtalt austusest nende vastu võiks osaleda. Ma ei ole enam nii radikaalselt meelestatud kui mõned aastad tagasi. Aga konkureerimise eelduseks on see, et peab tulema äge lugu. Sel aastal Sandraga osalemine oli niivõrd tore, et ütlen tõepoolest — miks mitte!"

Pajusaare sõnul oli Eurovisoni finaali juures erakordselt nauditav viimse piirini kruvitud pingeline lõpp, mis oli ühtlasi nii karm kui huvitav. “Tegelikult oli päris jube vaadata, kuidas sellel vaesel Rootsi poisil (Rootsi esindaja John Lundvik toim.) vaip alt ära tõmmati. Teisalt, see ongi gladiaatorite võitlus. Võitja võtab kõik! Artist peab sellega arvestama ja sellega toime tulema," nentis ta.

Kuigi võistluse hollandlasest võitja Pajusaarele mingit üllatust ei pakkunud, poleks ta enda sõnul siiski osanud oodata, et Victor Crone isegi naaberriikidelt punkte ei saa. Suure üllatajana märgib helilooja aga ära Põhja-Makedoonia, mis saavutas žüriihääletusel uskumatu edumaa, ent rahvahääletusel põrus täielikult. "Siit näebki kõige paremini ära selle, et tõeliselt tugevad lood ja esitused jooksevad läbi nii žürii kui rahva lemmikutest, kuid mustad hobused mõlemast kadalipust läbi ei pääse."