“Esiteks mul on väga hea meel, et Eesti Laulu võitis välismaalane, sest see kogemus, mis ma sain tänu Rootsi mänedžmendiga asjade ajamisele on olnud hoopis teistsugune," sõnab ta.

“Sain kogemuse võrra rikkamaks, et mis siis, kui pead koostööd tegema veel ühe lüli ehk teise riigi produktsioonitiimiga. Hästi palju on ka siin kõrva taha panna ja mul on hea meel, et see oli Iisraelis, sest see on päris teistmoodi ja natuke kaootiline ning kokkulepped ei pea. Mõtle, kui tuled siia ja kõik on nunnu ja tore ja siis teisel aastal tuleks üllatus. Siin saab kooli, mida pead nõudma, kus ja millal pead olema range ja kus leebem. Siin on see asi omapärane. Muidu on aga igati põhjus rahul olla, sest poolfinaalist saime ju edasi!”

"Ootamatu oli see, et ma ei teadnud siinseid asjaajamisi ja hinnad ja kokkulepped muutusid pidevalt. Siin püütakse juutida kogu aeg. Ma arvan, et kui Eurovisioon oleks olnud Sakasamaal või kuskil mujal, oleks kõik paigas olnud ja oleks teistsugune kogemus olnud. Sinne kogemus andis kindla enesetunde, et see kuidas me ka Eesti Laulu teeme, teeme hästi ja ehk sammukese paremini isegi.

"Tänu sellele, et olin siin varem käinud, tundsin end suht koduselt ja teadsin teid ja käike. Aga ei teadnud muidugi varasematest kordadest, et nii palju kotitakse,” on ta kokkuvõttes rahul.

Rahula enda lemmikud finaalis olid Rootsi, Šveits ja Holland ning Aserbaidžaan.