Meie planeet seisab silmitsi taimede ja loomade massilise väljasuremisega. See on kõige suurem väljasuremine alates dinosauruste suremisest 65 millionit aastat tagasi. Kuigi väljasuremine on loomulik nähtus toimudes kiirusega umbes 1-5 liiki aastas, siis täna prognoosivad teadlased, et me kaotame liike 1000-10000 korda kiiremini, mis tähendab sõna otseses mõttes kümneid väljasurnud liike iga päev.

Praegu on väljasuremisohus:

- 1 lind 8-st

- 1 imetaja 4-st

- 1 okaspuu 4-st

- 1 kahepaikne 3-st

- 6 merikilpkonna 7-st

Veelgi enam:

- 75% põllumajanduskultuuride geneetilisest mitmekesisusest on kadunud

- 75% kalavarudest on ära kasutatud

- Kuni 70% teadaolevaid liike ohustab väljasuremine, kui globaalne temperatuur tõuseb rohkem kui 3,5°C

- 1/3 korallriffidest on väljasuremisohus

- Iga sekund kaob jalgpalliväljaku suurune vihmametsa tükk

Inimene on palju vaeva näinud selleks, et olla näiliselt loodusest eraldiseisev, sõltumatu. Elame keskkonnas, kus tundub, et see, mis kaugel looduses toimub meisse ei puutu. Tõde on aga vastupidine. Aastal 2010 avaldati ajakirjas Nature laiahaardeline uuring, mis tõestab, et terve planeet on hädavajalik selleks, et inimesed saaksid terved olla.

Felicia Keesing, Bard’i Kolledži ökoloog ütleb koostatud avalduses: Tekkimas on muster, mis näitab, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemine kaldub suurendama patogeenide levikut laias nakkushaiguste süsteemis. Keesingi arvates oleks lahendus suurte puutumata alade säilitamine ja metsiku loodusega kontakti vähendamine.

Viimasel ajal on palju räägitud säästva arengu põhimõttest, kuid mida see tegelikult tähendab? Kellele see säästlik on? Ühiskonnale ja keskkonnale või suurettevõtetele?

Vandana Shiva, keskkonnakaitsja ja alternatiivse Nobeli preemia laureaat, ütles avalduses South End Pressile: On tõsi, et metsade maharaidumine või looduslike metsade monokultuurseks tegemine tööstusliku tooraine saamiseks toodab tulu ja kasvu, kuid see kasv põhineb metsalt selle bioloogilise mitmekesisuse ja mulla ning vee säilitamisvõime varastamisel. See kasv põhineb metsakooslustelt oma toidu-, sööda-, kütuse-, kiudainete- ja meditsiiniallikate ning turvaliste üleujutuste ja põudade röövimisel.

Allikas: http://www.oleteadlik.ee