7 asja, mida iidsed inimesed tegid ja mis täna tunduks täiesti jabur
1. Naised suurendasid rindu kasutades klaaskuule ja kummiseid materjale
See oli jupp aega enne Cosmot kui naistel oli peas kinnisidee suurematest rindadest. Seepärast on läbi aegade otsitud viise, kuidas need suuremaks saada. Püüti leida abi troopilises keskkonnas kasvanud taimede mähistest, või põlve otsas aretatud “suurendavatest kreemidest”. Püüti ka kookosõli määrimist, kuid ükski neist ei andnud soovitud tulemusi. Mõelda vaid, majapidamised täis kookosõliste väikeste rindadega naisi…
Seda kuni ajani kui dr. Vincenz Czerny tuli 1895 aastal selle peale, et kui peale kantavad asjad tulemusi ei too, siis äkki tuleks midagi hoopis rinna sisse toppida. Tohtrihärral tuli patsiendilt vähi tõttu rindade eemaldamise tagajärjel “luua” talle uued rinnad. Alates sellest ajast hakkas levima rindade suurendamise kirurgia ja läbi aja on kasutatud selleks elevandiluud, klaasist kuule, erinevaid kummiseid materjale ja mitmeid teisi täitematejale.
2. Loomade väljaheiteid kasutati ravimiseks
Tundub rõve, aga nii see oli - iidsetel aegadel olid junnid nagu tänapäeva aspiriin -seda kasutati igasugu erinevate haiguste puhul. Näiteks iidsed kreeklannad uskusid, et krokodilli junnid toimisid imeliselt rasedusvastaste vahenditena, kui see endale tuppe määrida. Iidsed egiptlased eelistasid samuti loomade väljaheiteid enda haavadele määrida kui vaenlase mõõk verise lõike jättis. Lamba pabulad olid Šoti rahvameditsiinis tähtsal kohal rõugete ravis ja värske seasi*t peatas imeväel nina verejooksu. Lihtne soovitus: ära neid asju kodus proovi. Kuigi see rasestumisvastane krokodilli junn võib toimida küll. Vaevalt ükski mees sellist naist meelitama lähebki.
3. Arstid puurisid inimeste pähe auke, et kuri vaim välja lasta
Päisepildil oleval mehel ei tundu asjad päris korras olevat, ega ju? Arstid on alati olnud inimese keha uurimisel väga uudishimulikud ja läbi aegade on kasutanud erinevaid “teaduslikke” ja “kontrollitud” viise, et ravida mitmeid haigusi. Trepanatsioon (kolju puurimine) oli üks neist. Arstid olid veendunud, et kui pähe auke puurida, ravib see krampe, peavalusid ja erinevaid põletikke. Selle aluseks oli uskumus, et paljud haigused on põhjustatud kurjast vaimust, kes on inimese peas peidus ja ainus loogiline viis need sealt välja lasta, oli pähe auk puurida. Õnneks jäeti see praktika peaaegu täielikult keskajaeelsesse aega, sest enamus kurjad vaimud võtsid väljumisel kaasa ka inimese enda vaimu, ehk selline ravi lõppes pea alati surmaga. Kuigi väljakaevamised on leidnud tõestusi, et mõni suutis ka pähe puuritud auguga edasi elada.
4. Naistel oli matustel nutmine keelatud
Tüüpiline matus Vana-Roomas algas rongkäiguga läbi tänavate. Nutta tihkuvad sugulased riburadapidi kadunukese sabas. Mida enam inimesi matustel, seda austatum surnu. Vahepeal, kui surnu oli paras tossike, aga mulje tuli jätta teistsugune, palkas perekond trobikond naisi, kes pulmarongis käsi taevapoole nutmist matkisid. Et asi eriti usutav tunduks, oli nende üheks ärisaladuseks põskede verele kratsimine, kõva nutta üürgamine ja juuste peast kiskumine. Asi läks aina pöörasemaks.
Kuid juba Vana-Roomas peeti sellist traditsiooni liiga ekstreemseks ja vääraks. Seega olid ühel hetkel iidsed töötukassade ootesaalid nutvaid naisi täis, sest matustel käigud keelati neil ära. Põhjuseks toodi liialt emotsiooidega mängimist ja taoline käitumine matustel ei samastunud kodaniku vaikse eluga. Õnneks omakeste vaikne nuuksumine oli ka edaspidi lubatud.
5. Isadel oli seaduslik õigus tappa oma tütre armukesed
Isadel on läbi aegade olnud väga tugev seisus kogu oma perekonna ees. Eriti oluliseks on peetud seda, et isa ülesanne on kaitsta on puutumata vallalist tütart. Veelgi enam, paljudes paikades maailmas valivad isad tänase päevani oma tütardele ise mehi. Neis kultuurides on seadused olnud väga ranged ja tütardel ei olnud mingit õigust endale enne abielu kedagi ligi lasta.
Isal on olnud õigus tappa armuke, kui see peaks tüdrukuga semmimisel vahele jääma. Õigus laienes isegi nii kaugele, et kui isa soovis, võis ta sama hooga teise ilma saata ka oma tütre. Huvitav fakt: Rooma naised jäid isa perekonna omandisse ka peale seda kui tütar abiellunud oli.
6. Vana-Roomas võisid isad oma pojad orjusesse müüa. Kuid ainult kuni kolm korda
Jep. Nii see just käiski. Isa oli perekonna pea ja ta oli perekonna võim ja otsustaja. Kõik otsused, mis puudutasid naist, lapsi ja majapidamist, olid tema teha ja vaidlustamisele ei kuulunud. Kui isa heitis vastsündinule pilgu ja see talle väga ei meeldinud, oli tema otsustada, kas jätta titt perekonda, või saata minema.
Isadele oli antud ka õigus saata enda pojad orjusesse. Kui orja ostnud inimesel enam talle rakendust ei olnud, võis poeg tagasi perekonna juurde pöörduda. Kuid ta võis seda teha ainult kuni kolm korda, siis hakati teda pidama juba kehvaks vanemaks.
7. Arstid kasutasid küüslauku, et rasedust tuvastada
Kuna arstide teadmised inimese anatoomiast olid pinnapealsed, siis ei osanud nad inimestele ka seletada, miks osad naised jäid rasedaks ja teised mitte. Kuid nad ei kõhelnud kasutada erinevaid meetodeid, et rasedust tuvastada.
1350 e.kr soovitati naistel pissida nisuterale. Kui tera idanema hakkas, võis rasedale naisele õnne soovida. Teine viis, kuidas teada saada, oli võtta kas küüslaugu küüs või veerand sibulat ning pista see endale tuppe. Kui järgmisel hommikul naine arstile näkku hingas ja arst seal küüslaugu või sibula lõhna tuvastas, oli naine kindlalt rase. Või ei olnud. Aga vahel oli. Jumal tänatud, et meditsiin sel hetkel toppama ei jäänud ja täna natuke kindlamaid meetodeid on.
Allikas: brightside.me
