Erika on parajasti armukesega...
Erika on parajasti armukesega voodis, kui kõlab uksekell. Erika topib armukese kotti ja jätab selle esikusse seisma. Teeb ukse lahti- teine armuke. Laseb selle sisse, jälle heliseb uksekell. Mis muud kui ka teine armuke kotti. Kohe heliseb uksekell kolmas kord... Neljas tulija on Erika abikaasa:
"Mis kotid need siin on?" imestab mees.
"Sinu ämm käis külas, tõi talveks kosti."
Mees astub esimese koti juurde ja tonksab seda jalaga. Kotist kostub röhkimist.
"Ilus suur põrsas!" rõõmustab mees.
Läheb teise koti juurde ja lööb jalaga- kotist kuuldub kaagutamist.
"Ja kana on toodud-suurepärane!"
Virutab jalaga kolmanda koti pihta- ei kippu ega kõppu. Virutab uuesti, aga ikka on vaikus. Kolmas kord äsab täiest jõust, hääl kotist oigab:
"Kas sa kurat aru ei saa, et kui ma vakka olen,siis on siin kartulid!"