Mees hüppas autosse ja asus koerale järgi sõitma oodates hetke, mil loom teda piisavalt lähedale lubab. Lionel nägi, et koerale oli kummipaelaga kaelarihma külge kinnitatud kortsus paber. Lõpuks lubas loom mehe ligi ja Lionel sai kirja koera küljest kätte.

Mees lootis, et paberi peal on kirjas koera omaniku andmed, kuid selle asemel leidis ta südantlõhestava kirja. “Auh! Tere! Minu nimi on Siggy ja ma olen kõige armsam ja hoolsam koer, keda te kunagi näinud olete. Mu omanikul on väga kahju, et ta pidi mind siia teie juurde jätma, aga ta lihtsalt ei saa enam minu eest hoolitseda,” seisis seal kirjas.

“Minul ja temal on sellest väga kahju, et asjalood nii on läinud. Palun võtke mind enda koju. Palun võtke mind oma pereliikmeks. Palun armastage mind. Olen goldendoodle tõugu koer (kuldse retriiveri ja puudli segutõug - toim.), kes sai sel aastal viieseks. Ma ei ole kunagi kedagi hammustanud.”

“Olen hea valvekoer ja võin kogu päeva teie ukse ees istuda ja võõraste peale haukuda. Vähemalt kuni te ütlete, et ära haugu enam. Või kui ma inimest hästi tunnen. Ma võin ka mõnda trikki teha. Ma väga loodan, et te võtate mind oma perekonda vastu. Armastusega, Siggy.”

Kiri pani Lioneli nutma ja ta otsustas vaese koerakese koju viia, kus ta looma toitis ja vannitas. Kuna Siggy ei saanud mehe teise koeraga läbi, andis ta loomakese enda venna hoolde.

“Koerake vaatas mind nii südamlikult ja anuvalt silma, ma avasin selle kirja ja mõne hetke pärast nutsin keset tänavat. Inimesed ei tohiks võtta looma, kui nad ei ole täiesti kindlad, et nad tema eest ka hoolitseda jõuavad. Looma ei tohiks mitte kunagi sellisel viisil hüljata."

“See väike neiu leidis minu ja jumal olgu tänatud selle eest. Mu süda siiani väriseb, kui mõtlen kõikide teiste loomakeste peale, kes üksi tänaval oma saatust ootama peavad.”