Halb komme, mida teed iga päev, võib lõppeda pimedaks jäämisega
Maailmas on kasvamas tendents, kus üha enam naisi satub arsti juurde kaebusega, et on kaotanud ajutiselt nägemisvõime. Patsiendid kaebavad, et on jäänud pimedaks koguni 15 minutiks. Arste hämmastab enim aga see, et naispatsiendid, kes nende poole pöörduvad, on enamasti vanuses 22-44 – seega noored inimesed.
Kuna patsientidele tehtud uuringud otseselt midagi ei näidanud, tundsid arstid huvi naiste elustiili vastu. Tuli välja, et nägemise kaotuse üle kaevanud naised olid harjunud pimedas toas voodis lebades nutitelefoni kasutama, mängides mänge, lugedes uudiseid või külastades Facebooki. Just seda tegevust hakkasidki arstid seostama ajutise nägemisvõime kaotusega. Aga kuidas arstid telefonide ohtlikkust silmadele selgitavad?
Enamus meist, kes öösiti voodis lebades telefoni vaatavad, panevad silmadele lisakoormuse. Kuna lebame tavaliselt ühel küljel, siis üks silm saab suurema koormuse kui teine. Sellest tuleneb erinevus, kui palju valgust kumbki silm vastu võtab. Üks silm harjub pimedusega, teine aga valgusega. See omakorda ajab segadusse aga aju, mis ei suuda vahet teha, kas on öö või päev. Segadusse aetud aju ongi ajutise pimedaksjäämise põhjuseks. Kuid arstid hoiatavad ka hullema eest – nimelt võib öine telefoniekraani silmitsemine kahjustada silmi jäädavalt.
Arstidelt on tulnud teateid, et noorte inimeste silmaläätsed näevad välja nagu nende vanaemadel-vanaisadel, ning ka seda panevad nad nutiseadmete ekraanide süüks. Kuid mobiiliekraanilt kiirguv sinakas valgus ei kahjusta üksnes silmi, vaid Harvardi ülikooli teadlased on avastanud sinaka valguse seoseid isegi liigsöömisega, diabeedi, südamehaiguste ja vähkkasvajatega.
Seega järgmine kord öösel teki all Facebooki sirvides tasub mõelda, kas sõprade tegevuse jälgimine on väärt pimedaks jäämist või tasuks pigem lambivalgel raamatut lugeda?
