Kaheksa põnevat asja, mis sinu kehaga magamise ajal toimuvad
Magama jäädes keha jätkab oma tööd parandades keha ja hoides seda tervislikuna. Siin on kaheks huvitavat fakti, mis kehaga juhtuvad magama jäädes.
1. Lihased on halvatud
Jõudes kõige sügavamasse ehk REM (Rapid Eye Movement – kiire silmaliikumine) unne muutuvad lihased ja jäsemed halvatuks ning ajutiselt pole võimalik kehal end liigutada.
Inimesed kes kannatavad narkolepsia käes kogevad seda üles ärgates – uneparalüüs kestab mõni sekund või minut.
2. Silmad liiguvad täiskiirusel
Igal unefaasil on oma eesmärk hoida keha ja aju tervena ja puhanuna. On viis erinevat unefaasi, iga järgnev on eelmiselt sügavam ning viie faasi lõppedes algab tsükkel uuesti. Viimane, REM, on kõige aktiivsem ja algab umbes 60-90 minutit peale unne jäämist. Selles faasis liiguvad silmad täiskiirusel edasi ja tagasi, ilma et inimene seda ise mõistaks, kuna aju on keskendunud unenägudele.
3. Eraldatakse kasvuhormooni
HGH (Human Growth Hormone – inimese kasvuhormoon) ülesandeks on luude, lihaste ja kudede uuendamine. Magades töötab see hormoon üle terve keha. HGH tegeleb ka haavade parandamise ja rakkude uuendamisega. Kui keha on noor, aitab see hormoon kaasa kasvamisele. Sellepärast öeldakse, et inimene kasvab magades pikemaks.
4. Kõri kitseneb
Lihased, mis hoiavad kõri avatuna, puhkavad magades ja selle tõttu kõri suurus väheneb. Kuigi on ka teisi faktoreid, näiteks ninakinnisus, on kõri kitsenemine tugevalt seotud une ajal tehtavate häältega, nagu norskamine.
5. Hammaste krigistamine
Seda nimetatakse bruksismiks. Mõned inimesed avastavad ärgates tugeva valu lõuas. Bruksismil võivad olla morfoloogilised alged, mis tekivad lõualuu valest asendist. Samas võivad bruksmismi tekitada ka psühholoogilised põhjused nagu emotsionaalsed pinged ning stress, mis on tekkinud päeva jooksul. Pole kindel, miks mõni inimene ei koge seda kunagi ja mõni teine ärkab valu peale üles iga päev.
6. Aju vabastab kogunenud infot ja loob lugusid
Unenägude tekkimine on siiani müsteerium. Tänaseks on teada, et aju toodab unenägusid meie igapäevastest mälestustest ning alateadvusest. Seega, uued kogemused segunevad aastaid peas olnud informatsiooniga: mälestused, traumad, emotsioonid ja tunded. Kõik see kokku loobki mõistatuslikud ja vahel ka täiesti absurdsed unenäod. Pole kindel miks aju valib teatud mälestused, värvid, hääled, kohad või inimesed.
7. Plahvatuste kuulmine
See on harv nähtus, aga võib juhtuda, et inimene ärkab üles suure plahvatuse peale, mis võib tekitada hirmu ja stressi, aga päriselt pole midagi juhtunud. Inimesed, kes seda on kogenud tunnevad, et nende pea on plahvatanud või nad on kuulnud tugevat pauku. See ei tekita füüsilist valu, aga sellel võivad olla tugevad psühholoogilised mõjud.
8. Aju taastub ja puhastab end iseseisvalt
Rochesteri ülikooli teadlased on avastanud ,et magades aju eemaldab päeva jooksul tekkinud jäätmed. Sama aju osa kogub kokku ka vajaliku informatsiooni ja uuendab neid.
