Mis juhtub siis, kui kokku saavad eestlane ja venelane? Eestlane on vait ja kuulab venelast, pärinegu too Tallinnast või Peterburist. Kuid suhtluspartneri puhul hindavad nii eestlased kui venelased elutarkust, sõbralikkust ja seltsivust.
Just sellised on eestlaste ning Eestis ja Venemaal elavate venelaste suhtlemisstereotüübid, näitas Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi uurimus, mille autorid on Luule Mizera, Tiia Tulviste, Kätlin Konstabel ja Enel Lausa.
Tavapäraselt keskendutakse rahvuslike stereotüüpide puhul iseloomuomadustele. Nii on teada, et eestlased hindavad enda puhul töökust, ausust, rahulikkust ja tagasihoidlikku loomust. Peab arvestama, et stereotüüpe mõjutab poliitika ja majandus, kuid naabreid kirjeldatakse tihti endale vastandlikena – nagu peegelpildis.
Suhtlusstereotüübid tähistavad sotsiaalset kategooriat, mis loovad kujutluse mingi kultuuri või rahvuse esindajale iseloomulikust suhtlusstiilist. Teadlasi huvitaski, millise suhtlejana näevad eestlased ja venelased iseennast ning milliseid jooni peavad iseloomulikuks naaberrahvuse esindajatele. Lisaks soovisid uurijad teada, milline on venelaste ja eestlaste silmis ideaalne suhtleja.
Eestlaste suhtlusstereotüüpe polnud varem uuritud, kuid on olemas andmed soomlaste ja eestlaste suhtluskäitumise kohta. Mõlemal pool Soome lahte ollakse ühtviisi tõrksad seltskondliku vestluse suhtes. Venelasi seevastu peetakse impulsiivseteks.
Uurijad ootasidki, et eestlased hindaksid suhtlemise juures rahulikkust, venelased aga avatust. Lisaks võis eeldada, et venelasi hinnataks lõbusateks ja eestlasi rahulikeks – seda nii eestlaste kui venelaste poolt.
Uurimuses küsitleti 281 inimest. Neist 54 olid vahetusüliõpilased Peterburist ja ülejäänud Eestis elavad eestlastest ja venelastest tudengid.
Osalejad pidid iseloomustama eri rahvuste suhtlemisstiile ja hindama vastandlike omadussõnade paaride puhul, kumb sõna kirjeldab paremini kindla rahvuse suhtlusmaneeri. Lisaks kirjeldasid katsealused enda silmis ideaalset suhtlejat.
Sõnaahtrad eestlased ja avatud venelased
Eestlased pidasid ennast reserveerituteks, tagasihoidlikeks ja vaoshoituteks. Venelasi hinnati emotsionaalseteks, avatuteks, jutukateks ja sõbralikeks suhtlejateks. Ka venelased näevad ennast üldiselt samasugustena. Kahe venelaste valimi vahel olid küll erinevused - võis eeldada, et Eestis elavad venelased on natuke rohkem eestlaste moodi, kuid üllatuslikult peavad Venemaa venelased end ebasõbralikumaks kui eestivenelased. See võib näidata eestivenelaste püüdu end eestlastele vastandada.
Nii Eesti venelased kui Peterburi üliõpilased kirjeldasid eestlasi vaiksete ja viisakatena. Venemaalt tulijad panid rohkem tähele eestlaste aeglust. Venemaal räägitakse eestlaste loidusest anekdoote, mis võib omakorda süvendada karikatuurse pildi tekkimist. Eestlastega pidevalt kokku puutuvad venelased on eestlase temperamendiga rohkem harjunud.
Ankeetide põhjal tuli välja, et vastajate arvamused venelaste kohta langesid rohkem kokku. Võimalik, et suurte rahvuste kohta on olemas ühtne kuvand. Lisaks suhtlevad paljud eestlased venelastega, kuid Venemaal elavate üliõpilaste kontaktid eestlastega on ajutised.
Ideaalsele suhtlejale iseloomulike omadustena tõid kõik küsitletute rühmad välja elutarkuse, sõbralikkuse ja seltsivuse. Eestlaste arvamus tüüpilisest rahvuskaaslasest rõhutab hoopis kinnisust. Seega on tüüpilisel venelasel eestlase silmis rohkem heale vestluskaaslasele iseloomulikke jooni. Venelased leiavad need head omadused endas üles. Ka varem on näidatud, et venelased arvavad endast enamasti hästi.
Allikas: www.novaator.ee
Uurimus ilmus ajakirjas Communication Quarterly.
