"Selgus, et Tarmo oli sattunud alkoholi küüsi ning unustanud ennast süstida," meenutab valusat tõehetke Ivo Linna.

"Ma ei tea, mida ta mõtles. Ilmselt seda, et luban endale väikese napsi, aga ma olen neid tsüklivendi näinud küll ja küll. Nii kui esimene lonks on võetud, pole enam tagasiteed," nendib Linna.

"Topsi sisse ei sülitanud toona meist keegi, aga Tarmol oli küljes see häda, et kui ta otsustas natuke lõbutseda, mida juhtus kord või paar aastas, pöördus ta napsi poole, sattus tsüklisse ning tal võis minna nädal, enne kui ta sellest põrgust välja tuli," tõdeb Ivo.