“Ma olen terve elu jalgpalli mänginud. Pole eriti kontsakingi kandnud, pole osanud nendega midagi teha ja pole olnudki neid. Said ostetud nüüd just selle missise võistluse jaoks,” muigas naine. “Kingad ja kleidid minu jaoks on täielik kosmos, müstika!”

Katrin tunnistas ühtlasi, et kuigi tuhandete silmapaaride ees pesuväel esineda oli hirmus, oli see siiski ka põnev. “Ma arvan, et ma sain selle tiitli tänu oma eneseesitlusele — ühe minuti jooksul pidin end tutvustama ja unustasin ära kõik, mis ma olin põlve otsas valmis kirjutanud. Kui teistel olid tekstid toimetajate tehtud ja videoklipid droonidega filmitud, siis minul polnud midagi. Läksin lihtsalt rääkisin, et olen ema ja politseinik,” meenutas ta.

“Kolleegid olid üllatunud, kui neile ütlesin, et osalen sellisel asjal, aga 99% toetas mind ja hoidis pöialt. Kindlasti jätkan politseinikuna, see oli lihtsalt huvitav asi, mida 40-aastaselt ära teha!” nentis ta. “Kõik arvavad, et enesehinnang tõuseb sellisel asjal, aga tegelikult pigem langeb, kuna kohtad seal inimesi, kes on sinust ilusamad, targemad, andekamad. Mina läksin ja mõtlesin, et on lihtsalt lõbureis Hiinasse, saab šoppamas käia võib-olla, aga hommikust-õhtuni olid tegevused, väljasõidud, fotošuudid…,” loetles ta.

Katrin tunnistas, et võidumõtteid ta ei mõlgutanud ning naiste omavahelist rivaalitsemist ei märganud. “Eks need, kes olid tulnud sinna võitma, olid pettunud, kui ei võitnud. Oldi ju siiski palju raha investeerinud, omad stilistid, meikarid. Seal ei tohtinud kunagi toast välja minna ilma meigita ega liikuda ilma oma missilindita.”