Pärast «Vasha» filmi küsivad temalt paljud: noh, läheb sul nüüd tüdrukutega libedamalt? «Selleks ei pea tegema filmi, neid tuleb nii või naa,» vastab filmis peaosa teinud koolipoiss Mart Müürisepp. Ta on seitseteist ja võtnud südamesihiks - saada näitlejaks.
Mart mängib filmis Tomi, kes on koolist välja visatud, hängib niisama ringi ning satub sadamas tšetšeenide arveteõiendamisse. Pärast plahvatust ärkab Tom haiglapalatis koos tšetšeen Artur Magomajeviga. Üks ei tea elust õieti veel midagi, teine on liigagi palju näinud...
Magomajevit mängima leiti Saksamaalt türgi näitleja. Tomi otsiti-valiti sadade koolipoiste hulgast.
«Mart oli sõna otseses mõttes viimane, kes meie ette jõudis. Ja kohe oli selge - tema on see õige!» kiidab filmi produtsent Piret Tibbo-Hudgins.
Mart, mida ütles sulle enne nimi Magomajev?
Kõla järgi lööb ette, et mingisugune venelane. Mitte midagi...
Kunagi oli Nõukogude Liidu rahvakunstnik Muslim Magomajev - Aserbaidžaanist pärit estraadilaulja. Suri sel sügisel 66aastaselt...
(Naerab.) Näe, sain jälle targemaks!
Mida teadsid sa enne «Vasha» filmi tšetšeenidest?
Eestlased ei tea Tšetšeenias toimuvast õieti midagi. Seda, et nad on nagu eestlased üritanud oma iseseisvust taastada, võitlesid suure Vene riigi vastu. Aga praegu... Mina ka ei tea, kuidas nad seal nüüd elavad. Pole eriti pärast Gruusiat väga aktuaalne. Mida üks teismeline teab sellistest asjadest! Suurt midagi.
#end#
Palju enne võtteid juurde uurisid?
Ise ma ei uurinud. Ehk oligi nii parem, sest Tom filmis ei tea ju ka algul sellest teemast midagi. Hannu (soomlasest režissöör Salonen - M.K.) seletas konsultandi abiga filmis tšetšeene mänginud türgi näitlejatele.
Nii et rohkem tead sa nüüd pigem Saksamaa türklastest...
Mehmet oli kolm kuud võtetel mulle tõesti - nagu filmis Artur Tomile - tõeline vanem sõber. Ei suhtunud kui mingisse nolki. Ta isegi ei rääkinud nii palju igasugu näitlemise nippidest, selleks oli Hannu... Aga Mehmet õpetas näiteks suhtlemist: mida-miks-kuidas, ka meediaga. Oma olekult on ta türklase kohta üllatavalt rahulik. Tark mees, nagu kõik need teisedki türgi näitlejad. Neilt tuleb käigupealt igasugu «pirne». Näiteks Tim Seyfi, kes mängis filmis Gloobust, ütles ükspäev naljaga: «Ma ei tee kuninga tööd printsessi raha eest!»
Või kui me ei saanud Berliini filmifestivalile, ütles Mehmet: «Kui jumal sulgeb hõbedase ukse, avab ta kuldse!»
Mehmet Kurtulus olevat mänginud kümnetes filmides. Oled mõnda neist näinud?
Ei. Tean, et ta elab-töötab Saksamaal.
Ja on seal suur staar, kuna teeb kaasa Saksa tippsarjas «Tatort» (1970ndatest jooksnud Saksa politseisari - M.K.).
Täht tunnistas esilinastusel, et enne «Vashat» polnud Tallinna tema kaardil olemas. Kus koos käisite? Mida talle näitasid?
Produtsent Piret Tibbo-Hudgins oli see, kes taris neid kõikjale. Mina käisin kaasas, koos söömas ja... Kuulasin kõrvalt. Huvitavad inimesed. Oli, mida kõrva taha panna. Nende lemmikkoht oli Olde Hansa. Ja oli tõesti fancy restaurant! Kuhu minusugune muidu ei satu. Vaatad menüüst hindu, tuleb ahhetus peale. Muidugi, Piret tegi meile välja, aga ikkagi... Jällegi uus kogemus mulle.
Palju on Tomi sinisilmsuses sind ennast?
Sama rõõmsa ellusuhtumisega olen. Ei muretse üle, võtan rahulikult ja vabalt.
Pole ehk nii naiivne. Ega ka väga pindakäiv tüüp. Tom on ju tõeline takjas - ta ei
lase enam lahti ja käib sellisena inimestele närvidele. Jultunud tüüp. Mina ka - lihtsalt lähen ja teen ära. Ma ei hakka mõtlema tagajärgedele, kuigi vahel peab. Aga julge hundi rind on ju rasvane! Kui proovid ja teed, tõuseb sellest kasu.
Nimetasid, et Tom otsib Arturis puuduvat isa(ees)-kuju, sest ema on tal ka pigem semu eest. Kuidas on sul oma peres?
Ema on mulle väga kallis inimene. Temaga arutan absoluutselt kõike. Isa on natuke karmim. Ma arvan, et see on igas peres nii. Usaldan ja austan väga oma vanemaid. Tore ja kindel pere. Ma ei jookse kodunt ära nagu Tom, kes lihtsalt kõndis minema, emale ei sõnagi. Tuli paari päeva pärast: tere, ema... ma nüüd jälle lähen ja kaon.
Õdesid-vendi?
Mul? Täiesti üksiklaps.
Kus oled sina end tundnud liidri, kus luuserina? Kuhu sobid, kus kõrvale jääd?
Olen olnud ka noorkotkas. Kui seal anti tegutsemisülesandeid, võtsin asja enda kätte - kes mida tegema peab. Mõtlen kähku läbi ja hakkan tegutsema, ei jää passima.
Mul on neid seltskondi olnud väga palju, mille vahel ma käin. Kunagi pole olnud ühte kindlat liidrit, kõik suudavad ise otsustada. Valetan! Üks seltskond on, kus on selline üks liider. Mina see muidugi ei ole. Ja mina tema järgi ei käi. Kõrvalt on see mu meelest väga naljakas, kuidas üks on oma huvid teistele peale ajanud ja teinud kõigile (laksab rusika vastu peopesa) tõelise ajupesu.
Aga oled sa tundnud end tõrjutuna?
Mmm.... Noored ju käivad ikka väljas istumas ja... Põhiliselt istuvadki. Lähevad-võtavad oma õlled pihku ja istuvadki nii. Terved päevad. Suvel, pärast filmivõtteid käis see mulle täiega närvidele: jumal hoidku, mis seltskonnas ma olen! Keegi ei viitsinud midagi teha.
Võib-olla selle koha pealt tunnen ennast tõesti natuke teistmoodi. Ei viitsi niisama passida. Et ma mõtlen, mis tulevikust saab. Ja üritan end selle poole arendada. Paljudes ma seda entusiasmi ei näe.
Eks ma enne filmivõtteid olin ise ka rohkem selline «vihane pubekas». Film tegi mind kindlasti täiskasvanumaks.
Kust sulle näitlemise veri pähe lõi?
Olen alati tahtnud sellega tegelda. Aga olnud kindel, et ükski inimene ei anna mulle seda võimalust.
Väiksena tahtsin wrestleriks saada. Show-maadlus. Natuke ma seda siis ka tegin. Kümme aastat käisin jalgpallis. Kuni mõistsin: sellega ei jõua ma kuhugi. Isegi kui oled Eestis kõige parem jalgpallur, siis maailmatasemel ikkagi noh - keskmine. Muidugi väga hea trenni, füüsise sai sealt alla.
Nüüd käid Nukuteatri Noortestuudios.
Mu vanemad on Meelis Paiga tuttavad. Neilt ta kuulis, kui ma filmi tegin. Siis ta kutsus: vaja oleks uusi poisse, tule proovi! Tegin katsed läbi ja sain sisse. Need noored seal stuudios on minu jaoks kõige fantastilisem seltskond. Nendega saab asju arutada. Muidu võtad tänavalt mingi suvalise kühvli... Ütleme, kõnnib mingi blondiin vastu, aga ühtegi ühist teemat rääkida pole. Stuudios aga - nad kõik on mulle väga kalliteks inimesteks saanud.
Praegu küll alles õpime aad ja beed. Kevade poole loodame paari etendusega välja tulla.
Käin ka Jakob Westholmi Gümnaasiumi teatritrupis. Nii et terve nädal täis teatriproove.
Sihid teatrikooli?
Sel kevadel, kui keskkooli lõpetan, vastuvõttu lavakasse pole. Kindlasti lähen kuhugi edasi õppima. Ja aasta pärast proovin.
See oht muidugi on, et praegu ma olen väga noor. «Vashas» mängis värske nägu ja nooruse võlu. Aga ainult «näost» saab inimestel kiiresti kõrini.
Juuksed sul juba on teisiti kui filmis?
Need seal olid mu oma lokid. Filmi jaoks kasvatasin pikemaks. See oli Hannu idee.
Kodunt välja minnes katsun alati juuksed sirgeks saada. Castingule läksin ka muidugi sirge soenguga. Siis tuli meigiproov ja grimmikunstnik Tiina Leesik avastas minu kiharad. Tegi sealsamas pildi ja saatis Hannule ning talle see kohe väga meeldis. Et teeb mind Tomiks sobivalt nooremaks ja natuke uljamaks.
Nüüd on mul hea meel, et mulle see soeng tehti. Inimesed saavad hoida minu ja Tomi vahel vahet. Sõbrad naersid kinos mind nähes kindlasti esimesed kümme-viisteist minutit kõhud kõveraks. Sest mulle endale ka need lokid absoluutselt ei meeldi.
Aga filmis Angelinat mänginud soomlanna - kas hakkas sulle päriselt ka meeldima?
Inimesena muidugi. Meil oli väga hea koos töötada, kõik sujus väga hästi. Kujutan ette, et tema jaoks oli see kohutav peavalu - olla soomlane ja mängida Eesti venelast.
Mängida 16aastaselt seksistseeni - oli see sulle ka peavalu?
Ei, see oli üsna naljakas. Nii tehniline tegelikult. Hannu luges kaamera taga numbreid: esimene, teine kolmas; esimene, teine, kolmas... Selle järgi teadsime, millise liigutuse millal tegema peab. Stseen nagu stseen ikka.
Muidu tegime ikka enne võtet proove. Aga seksstseeni me enne läbi ei teinud. Sellepärast et see pidigi mõjuma väga värskelt. Nii et päeval, kui meil see võte kavas oli, istusime enne korra maha ja läksime (laksatab rusika peopessa) - tegime selle asja ära!
Sa ise õnnetult armunud oled olnud?
Ei ole. Otsustasin, et mul ei ole suhete jaoks praegu aega.
Aga mis ma valetan! See oli väga noorest peast. Siis olin selline väga arg poiss, kes ei julgenud absoluutselt rääkida sellele tüdrukule: sa väga meeldid mulle! Sinnapaika see jäi.
Nüüd, pärast filmi küsivad paljud: noh, läheb sul nüüd siis tüdrukutega libedamalt või? Ma olen alati öelnud: et tüdrukuid saada, selleks ei pea tegema filmi, neid tuleb nii või naa. Sellepärast ma ei hakka üldse pabistama. Ütleme nii, et kui praegu läheks mingi tüdrukuga kokku, siis hello! (rusikaplaks) - ei jää ju temaga elu lõpuni! Praegu oleks see on nii väike võimalus.
Tänapäeva noored muretsevad ilgelt oma suhete pärast. Langevad sellepärast suurde masendusse. Mulle tundub see arusaamatu ja mõttetu. Tahan olla piisavalt muretu ja teha asju, mis mulle meeldivad. Ma ei muretse üle. Isegi kui midagi juhtub, keegi lööb mind pikali, tõusen üles ja ajan oma rida edasi. Ei jää seisma ega lähe kindlasti mitte tagasi.
Näitleja amet on üsna ebakindel: täna menukas, homme unustatud...
Karjääriõpetuse tunnis öeldi ka: võta vali endale nüüd kohe üks ala, mida sa näed end tegemas ka 40 aasta pärast. Aga ma tunnen, et see ON see!
No tagavaraamet oleks minu jaoks ehk ajakirjandus. Väikestviisi tegelen ka meediaga. Kooliraadios. Ja üritan käima saada ka kooli televisiooni. Enamasti käib see ju nii: tere, nüüd on meie kooliraadio-aeg... Pannakse Britney Spears terveks vahetunniks peale ja kõik! See ei ole kooliraadio.
Sinu muusikalemmikud.
(Naerab.) Kindlasti mitte Britney Spears! Lemmikbänd on Killswitch Engage (American melodic metalcore band - Wikipedia). Kuulan kõike, meeldivaim on kindlalt rock ja metal. Ning filmimuusika - vägev instrumentaal... väga meeldib!
Lemmiknäitleja?
Daniel Day-Lewis! Muidu jääb paljudest Hollywoodi näitlejatest mulje, et tuleb jälle üks tööots, no teeme siis kuidagi ära. Ei näe seda sära või tõde, nagu peaks. Meeldivad näitlejad, kellest on näha, et nad otsivad-uurivad allikaid, teevad järeldused ja siis mängivad täiesti eripärase rolli.
Teatrielamus?
Nagu paljudele teistele: NO-teatri «GEP». Estonskije parni või kuidas see pikk pealkiri vene keeles neil kõlab...
Vene keeles sa «kodus» pole?
Praegu keskkoolis õpime isegi hispaania keelt. Vene keelt hakati meile andma juba kuuendas klassis, aga... Siis oli selline suhtumine: milleks mulle seda vaja on?! See nagu väga ei istu noortele. Praegu ma tahaks juba vene keelt selgeks saada. Aga siis jäin sellest rongist maha. Peaks minema eratundidesse ja algusest peale ette võtma. Või siis mõneks ajaks Venemaale, nagu mu isa generatsioon Vene sõjaväes keele selgeks sai.
Kes sa oma plaani järgi viie aasta pärast oled?
Siis ma olen 23/24... Puhtalt filminäitleja olla meil ei saa. Kui aastas tehakse kõigest viis filmi, siis sa ei saa nendes kõigis olla.
Üks siin just soovitas mul lugeda Peep Vainu raamatut. Küsisin, millest see siis räägib. No et oma tuleviku eesmärkide täpsest püstitamisest ja terade eemaldamisest sõkaldest. See pole minu jaoks uus. Olen kõike seda juba ise mõelnud. Kunagi ei tea ette, mida tulevik täpselt tuua võib. Aga kindlasti teen ise kõik ja jõuan välja. Film ja teater - kaks asja, mis minu tulevikus kindlasti on!
Kuivõrd tähemärk sulle näitlejaametit lubab?
Pole uurinud. Olen Skorpion.
