Ott Lepland: “Kui mu nimi välja hõigati, oli esimeseks mõtteks, et kuidas ma sellega hakkama saan! Reaktsiooniks polnud isegi mitte niivõrd muretsemine, aga vastutusrikas tunne. Mäletan väga selgesti seda hetke. Aga läks lõppkokkuvõttes ju täitsa kenasti.”

Elina Born: “Minule andis Eurovisionile sõit suure tõuke, sain uusi inimesi hästi palju juurde ja õppisin seeläbi ka tiimitööd ja seda, kuidas üksteisega arvestada.”

Robin Juhkental: “See oli nii ammu, et ma ei mäletagi enam, kas võitsin või kaotasin. Üllatus oli kõige suurem emotsioon — ma tulin ju suht metsast, täiesti tundmatu maa minu jaoks, mõtlesin vist 4.koha peale, aga läks natukene paremini. Hoopis Marten Kuninga lugu ja Vaiko Epliku lugu (Lenna Kuurmaa esitatud “Rapunzel” toim.) meeldisid mulle väga.”

Getter Jaani: “Kohapeal tunned erinevaid emotsioone — väikene hirm, rõõm… aga see kõik kokku teeb ühe suure positiivse energia. Süda puperdas …väga. Mulle väga läks hinge Stigi laul, ta on tohutult andekas inimene ja soovin talle edu kõiges.”

Stig Rästa: “Mulle on siiani jäänud meelde Kali Briisi “Idiot”. See oli üks laule, mis mulle kõrvu jäi ja mida kaasa ümisesin. Ma usun küll, et osalen ka sel aastal, mis ma ikka siin passin. Ja laulukirjutajana, mitte lauljana!”

Birgit Õigemeel: “Lugu “Et uus saaks alguse” oli minu jaoks tähendusrikkam just eraelus, kuna olin lapseootel ja mulle jäävad eluks ajaks jäävad meelde need asjad koos — konkurss ja lapseootus. See oli minu jaoks väga õige hetk Eesti Laulu võita. Ja no loomulikult oli kõige meeldejäävad bänd Winny Puhh, nad on nii toredad tüübid.”

Tanja Mihhailova: “Kuna mul pole ei mänedžeri ega assistenti ja seetõttu seda oli hästi palju ise hakkama saamise jaoks — ise lavastad, ise mõtled, mida selga panna, ise vastad miljonile meilile. See oli minu jaoks hästi segane ja kui võitsin, siis ei osanud midagi tunda, tundsin mõnes mõttes küll kergendust, kuna kõik, mis sellele eelnes, oli intensiivne, aga samas, uus periood algas…”.