Majandusminister ja reformikate uus juht ANDRUS ANSIP (48) ei sööstnud komeedina taevasse. Vastupidi, mehel polnud kiiret Taaralinna tolmu jalgelt pühkida.

Tartu linnapeana kujutas Ansip endast tõeks saanud muinasjuttu heast valitsejast. Kui tallinlased on ehk loobunud üritamast meelde jätta parajasti pukis oleva linnapea nime, siis näe, Ansip valitses Tartus kuus aastat armastuses ja lugupidamises.

Veel 5–6 aastat tagasi oravaerakonna Tartu tugigrupist rääkides mõeldi teisi mehi: Toomas Savi, Neinar Seli... Nende selja taga aga hakkas järjest eredamalt särama Ansipi täht.

Võimuvahetust parteis korraldasid reformikad kiirustamata ja hoolikalt. Kui Siim Kallas sai õnnelikult Brüsselisse saadetud, valis kongress uueks juhiks Andrus Ansipi. Pärast seda poetas mees ühes intervjuus küll, et ega Tartust pole just mugav erakonda juhtida. Aga valimised olid juba läbi ja erakonnajuhile sobilikud auväärsed ametikohad, see tähendab ministriportfellid jagatud.

Suve lõpul kahiti praamikuningas Leedoga jonniajamise ettekäändel majandusminister Meelis Atonen ja tee Tartust Tallinna oli Ansipile vaba. Kui Reformierakond juhtub järgmistel valimistel võitma, saab Ansipist peaminister.

Ansipi elukäik ja iseloomustus on lausa igavalt positiivsed. Ainus, mida talle pika mõtlemise järel ette heidetakse, on «isakompleks», oskamatust või soovimatust ülesandeid teistele jagada. Kuna tal endal õnnestub kõik kõige paremini — ilma irooniata! —, siis kipubki ta kõik ise ära tegema.

Tütarde järelevalve all

Esimesed kaks kuud Tallinnas elas Ansip hambaarstist vanema tütre Reeda (27) elutoas. Siis õnnestus osta korter uude majja kesklinnas sadama läheduses. Õnnestus, sest selgus, et pealinna eluasemeturul on uusi kortereid vähe liikumas. «Juba enne ehitama hakkamist on enamik pindu broneeritud,» jagab tartlasest majandusminister värskelt omandatud teadmisi pealinna kinnisvaraturust.

Nüüd elab Ansip koos keskmise tütre Tiinaga (23). Õigemini saigi korter ostetud tütre nimele. «Mis isa ma oleks, kui ostaksin endale korteri ja jätaksin tütre Lasnamäele üürikorterisse?» põhjendab Ansip. Abikaasa Anu (48) ohkab rahulolevalt: «Mul on hea meel, et keegi ta eest seal hoolitseb.» Silme ette kerkib pilt, kuidas tütar hommikul isa lipsusõlme sätib.

Võiks arvata, et ajakirjanikust tütrel on lausa kuldne põli, isa annab hommikukohvi kõrvale kandikul eksklusiivset infot. Selgub, et tegelikkus olevat vastupidine, Tiina nuriseb sageli, miks talle seda või teist asja varem ei räägitud. «Mina ei tule lihtsalt selle pealegi, et teema võiks huvitav olla,» kehitab Ansip õlgu. Küll aga võtab ta endale au tütre elukutsevaliku eest: kui Ansip oli Tartu Raadio omanik, tegid tütred seal saateid. Nooremale jäi pisik külge.

Liiga lihtne elu

Pool peret ehk kaks vanemat tütart ootas issit seega Tallinnas ees. Arstist abikaasa Anu koos seitsmeaastase Liisaga jäi Tartusse, kus Tammelinnas on Ansipitel kodu, millele pärast valmimist jooksid tormi kõik sisustusajakirjad.

Tartu patrioot Ansip üllatab, sest küsimuse peale «Kas olete mõelnud ka perega Tallinna kolimisest?» ei ajagi ta rinda kummi ega prahvata: «Ei iial!» Ütleb mõistlikult, et praegu sellist plaani ei ole, aga välistada ei saa midagi. «Ega Tallinnas elamises midagi hirmsat ei oleks.»

Selleks, et Tartu linnapea proua põli saab varsti otsa, valmistas Ansip abikaasat juba aegsasti ette. Mehel hakkas Tartu raekojas lihtsalt igav: «Kõik teemad olid tuttavad, otsuste tegemine muutus liiga lihtsaks.» Tartu linnapea kohalt lahkumise järel oli Tallinn tähttegijale loogiline väljakutse.

Ministrikabinetis võib Ansip nüüd nautida 14tunniseid tööpäevi. Hommikul kella 8st õhtul 10–11ni välja. «Tööd on nii palju, kui ette viitsib võtta,» sõnab Ansip rahulolevalt. «Et järje peale saada, peab algul rohkem pingutama. Aga ma annan endale aru, et sellise tempoga pingutada võib ehk paar kuud.» Ansip tunnistab muheldes, et Tartus poleks saanud nii kaua tööl olla: kodus oleks nurinat tulnud.

Perest puudus

Paljud tippjuhid, nii äris kui ka poliitikas, käivad Tallinna tööle kaugemalt. Nii mõnigi neist keskealistest meestest tunnistab, et viiepäevane kodust eemalviibimine mõjub abielule pigem värskendavalt. Ansip ennast nende kilda ei arva: «Mina tunnen abikaasast ja tütrest tõsiselt puudust. Meie abielul pole midagi viga, et teda oleks vaja parandada.»

Ka abikaasa on samal arvamusel. Anu Ansip saadab koduaias ringiaskeldavat meest heldinud pilguga ja ütleb, et muidugi on tal kahju, et Andrus ära Tallinna läks. «Kui suhetes on kõik korras, siis ju ikka tahetakse, et inimene oleks sinuga koos. Aga tal on praegu tuul tiibades, ta peab saama ennast teostada.»

Anu ise tuli pärast Liisa sündi polikliinikust töölt ära, et perele rohkem aega jääks. Aga võta näpust, praegu tundub, et läks hoopis vastupidi. Töö meditsiiniuuringute firmas Quintiles OÜ lennutab teda välismaale vaata et samapalju kui poliitikust meestki. Et mitte kaotada reaalseid tööoskusi, võtab Anu vastu patsiente Tamme erakliinikus.

Kõige rohkem häirib Anu, et ta peab öösiti üksi olema. Eriti pärast tartlasest kaitseminister Margus Hansoni koju sissemurdmist, misjärel läks koos riigisaladust sisaldavate dokumentidega kaotsi ka mehe ministrikoht. Kui Ansipite maja kaks aastat tagasi valmis sai, paigaldati keeruline valvesignalisatsioon, mille kasutamist pererahvas esialgu selgeks õppima ei vaevunud. «Kui Andrus Tallinna tööle läks, tegin signalisatsiooni endale üksipulgi selgeks,» hoiatab Anu võimalikke murdvargaid.

Ansipid said tuttavaks ülikoolis esimesel kursusel — Andrus õppis keemiat ja Anu arsti. Reet sündis veel tudengiperre ja on vanemad praeguseks juba vanavanemateks teinud. Tütretütar Elsa saab jaanuaris aastaseks, Andrus Ansip raporteerib uhkelt, et juba käib!

Mingeid üllatusi töö- ja elukohavahetus kaasa toonud ei ole. Kõigeks põhjalikult valmistuv mees nendib, et kujutas oma Tallinna-elu ette just nii, nagu see praegu on. Tartu–Tallinna vahet sõitmist on oluliselt vähem kui linnapeana. Siis tuli nädalas 2–3 otsa, rekord oli viis korda edasi-tagasi! Nüüd on reede õhtul kojusõit, pühapäeval või esmaspäeval tagasi, ja kõik.

Sportimiseks on vähem aega. Tartus käis Ansip õhtuti ratta või rulluiskudega sõitmas, nüüd pole mahti saanud. Sõpradega koosviibimised olid varem nädalavahetuseti, samuti pere traditsiooniline Aura keskuse külastus.

Elab teist elu

Ansipi ajal tehti Tartus mitu konkreetset tegu, võib-olla on see üks põhjus, miks linnarahvas teda hindas. Mees ise ei taha ühtki objekti teisele eelistada. Aga kui kuulata, millest Ansipile pikemalt rääkida meeldib, tundub, et üks uhkuseobjekt on seesama Aura veekeskus. Teine paistab olevat Jaani kirik, millele sai linnarahvalt kogutud rahadega uhke vaskplekist katus ja kellad. «Tänu Jaani kiriku korjandusele said paljud inimesed aru, et ilmas on olulisemaid asju kui raha,» ütleb Ansip.

Tema ise sai sellest aru pärast liiklusõnnetust kaheksa aastat tagasi. See on teema, millest Ansipi puhul ei pääse üle ega ümber. «Enne seda keskendusin põhiliselt teenimisele,» tunnistab poliitik. Olid börsi kuldajad, raha tuli kergelt ja ilma higilõhnata. Pärast seda, kui teel rattaga sõitnud Ansipile auto otsa põrutas ja ta kolm kuud voodis lamas, lisaks aasta taastusravi, oli aega elu üle järele mõelda.

«Sain aru, et raha on ainult vahend, et tõeliselt olulised on hoopis muud asjad.» Selle tõdemuse tulemusena sündis Liisa ja ärimees Ansip hakkas tundma huvi poliitika vastu. Oma õpitud erialal, keemialaboris, on Ansip töötanud vaid paar aastat. Keemiat läks ta enda sõnul õppima seepärast, et see oli kõige lihtsam. Ülikoolis õpitust on tal hilisemas elus niipalju kasu olnud, et loodusteaduste ühte põhilist seadust «miski ei teki mittemillestki», saab edukalt rakendada ka kõigis muudes valdkondades.

Teised Andrus Ansipist:

Suhtekorraldaja Aune Past, kaastartlane:

«Andrus on väga sümpaatne inimene. Ta on töökas ja enda suhtes nõudlik, see paneb ka tema kõrval olijad kabedamalt astuma. Andrus ei salli tühje sõnu ja teab alati, mida ta räägib. Tema artiklites ja avalikes esinemistes on alati üks rosin, mis muutub nädala lauseks.

Ütle mulle, kes on su pere, ja ma ütlen, kes oled sa ise. Anu Ansip on üks empaatiavõimelisemaid ja rõõmsameelsemaid tartlannasid. Mees, kelle naine on alati nii rõõmsatujuline, peab olema isiklikus elus hakkama saaja. Õppejõuna saan öelda vaid kiidusõnu ka pere ajakirjanikust tütre kohta.

Andrus ei tee midagi, et kellelegi mett moka peale määrida, ta on ehe nagu elus auster.

Andrus julgeb öelda: mina oskan seda teha, ma tahan seda teha ja ma võtan selle eest ka vastutuse.

Andrus on minu elus palju aega kokku hoidnud õpetusega, et ära niisama nääguta, lõpeta see jama, mis sulle ei meeldi. Kui jõudu väheks jääb, otsi liitlasi, õpi ja kogu rammu, aga ära niisama tühja vingu.»

Endine kolleeg ja sõber Hannes Astok:

«Andrus on väga tõhus juht, samas äärmiselt lahe persoon. Ta suhtleb inimestega vabalt, aga isiklikult ei tunne teda paljud.

Aktsepteerib ta ikka omasuguseid kõvasid tüüpe. Ja kõvadus peab olema sisuline, mitte blufitud. Igasugused õhumüüjad ja luhvtivennad tunneb ta saja meetri kauguselt ära ja vajadusel viskab nad aknast välja koos raamidega.

Andrusel on suur hundikoera-laadne koer Robi, kes külaliste peale meeletult lõugab. Esimene tervitus Andruse juurde minnes on alati: «Robi, kurinahk, jää vait!»

Andrus on pidudel esimene tantsulõvi ja alati nõus kaasa lööma lustlikes näitemängudes. Kui on stiilipidu, ei pelga ta selga tõmmata vajalikku kostüümi, kujutagu see siis siga või kolhoosnikku. Tuntud on lugu sellest, kuidas me linnavalitsuse jõulupeole minnes kutset korralikult ei lugenud. Välja oli kuulutatud maskiball, aga meie mäletasime kutset karnevalile. Tulemus: Andrus sea kostüümis, Margus Hanson ja mina olime konnad, Anto Ili hundina. Kõik teised ilusti ülikondades, pikkades kleitides ja ilusate maskidega! Ega siis midagi, võtsime hoiaku, et olemegi plaaninud kolleegidele tola teha, ja mängisime selle lõpuni välja.

Äärmiselt muljetavaldav on Andruse hoolitsev suhtumine oma perekonda. Kõrgetes ametites töösse uppununa on lihtne kaotada side oma lastega. Andrus on suutnud hoida tihedat suhtlemist oma armastusväärsete tütardega. Ma usun, et praeguses ametis häirib teda kõige rohkem pidev eemalviibimine perekonnast.»

Ärimees Neinar Seli, peaaegu naaber ja sõber:

«Andrus on väga põhjalik. Tal ei jää ükski nüanss kahe silma vahele. Ta teeb kõik teemad endale alati selgeks ja on siis oma arvamuse eest lõpuni väljas. Tal on buldogi haare. Negatiivset omadused tulevad sellest samast põhjalikkusest. Järeleandlikkust on tal võib-olla vähe. Temast võib jääda mulje, et ta ei arvesta teistega. Aga ta on lihtsalt asja endale nii selgeks teinud, et ta on selles täiesti kindel.

Andrusel on hea sotsiaalne närv. Ta tabab ära, mis on õige ja mis vale.

Kindlasti muutis teda õnnetus. Kuus kuud ratastoolis, siis on ju aega elu üle järele mõelda. Enne ta näiteks poliitika vastu huvi ei tundnud. Noorema tütre sünniga tuli neil ka nagu uus elu.

Kui me koos istume, eks Anu vahel ütleb, et on sul seda kõike vaja? Aga Andrusel pole seni olnud ühtki tõsist tagasilööki, mis sunniks karussellilt maha astuma. Ja ühiskonna ootused tema suhtes on suured.»