"Mäletan hetke lapsepõlvest, mil kaheksa-aastaselt kadusin sõltuvuste maailma," räägib loominguline ja särav naine, ajakirjale Naised. Ta kõneleb avameelselt enda magusasõltuvusest, mis peagi tema elukvaliteeti mõjutama hakkas.

Vahing on seisukohal, et kuigi Eestis ei ole sõltuvused võõras teema, siis tihti inimesed lihtsalt ei tunnista seda, kui nad millegi meelevallas on. Narkomaanid ei ole mitte ainult need, kes valgeid aineid tarbivad või valget viina joovad. Valge suhkur, millest paljud maiustused suuresti koosnevadki, on samuti mingi aine kuritarvitamine. Suhkrujoove on sõltuvus nagu iga teinegi, tunnistab ise selle käes vaevelnud naine.

Ühe põhjusena, miks inimesed tihti endale oma probleeme tunnistada ei julge, toob Vahing välja inimese sisemise turvatunde. Teema on liiga isiklik ja seda ei ole mugav teistega jagada. Ta lisab, et kui leida inimene, kellele saab asja välja öelda, siis probleemideemoni nägu kahvatub ja nii on lihtsam temaga silmitsi seista. Sõltuvuse tunnistamine on esimene samm ja sealt saab edasi juba lahenduserada kõndida.