Ajaloo ilu


Ajaloo ilu

Ivo Linna arvas superstaarisaate finaalis, et Ott Leplandist saab kolmekümne aasta pärast eestlastele meie Ott. Ott ise aga unistas Kroonikale kolmteist aastat tagasi antud intervjuus meie Ifi suguseks meheks saamisest. Sisuliselt oli ta superstaar juba siis!

Loe veel

Ott põlgab plikasid ja armastab esineda  Üheksa-aastane Ott Lepland õpib Jüri Gümnaasiumi 3.b klassis. Tema nimega müüakse juba kolme kassetti: «Oti jõululaulud», «Oti suvelaulud» ning «Ott ja sõbrad». Eelmisel pühapäeval debüteeris sarmikas lapsstaar «7 vapras», kus andis silmad ette nii teiseks jäänud Bläck Rokitile kui ka oma praegusele lemmikule Noisy Nationile.
 Ott mängib kaasa Vanalinnastuudio näidendis «Kommipoodi ära eksind...», uus aasta toob kaasa peaosa Draamateatri uuslavastuses, millel praegu veel õiget nimegi pole. Seal mängib Ott last, kes paneb kõik täiskasvanud paika. Enne seda aga tulevad need jõulud, uus jõululaulude kassett ja osalemine Leelo Tungla jõulunäidendis.
Mis siis veel? Ehk isegi oma show televisioonis? Oti pärast juba kakeldakse.
 
Oti avastas aasta tagasi
Jüri kooli aktusel luuletust lugemast produtsent Emil Oja, kelle poeg õpib samas koolis. Tollal Lauri Laubre firmas töötanud Emil tegi poisile ettepaneku jõulukassetil laulude vahele luuletusi lugeda. Selgus, et Ott oskab lauldagi.
 #end#
Esimesed kaks kassetti tulid välja Laubre firmasildi all. Siis läks Emil oma firmasse üle ja nii nad nüüd kahekesi Oti pärast kemplevad. Lepingut pole poisi ema küll kummagagi sõlminud. «Kui poeg pidi «7 vapras» esinema, helistas Laubre ETV-sse ja üritas Oti esinemise ära keelata,» sõnab ema. Nii annab poiss juba praegu igatepidi staari mõõdud välja, oma skandaalgi püsti pandud.
Küsimusele, kumba tema ise endale mänedžeriks tahab, vastab Ott: «Laubret ma ju ei tunnegi. TV 3 peol nägin teda, ei meeldinud eriti. Pidasin teda Rutikuks.
Mina tahaksin rohkem Emilit.»
 
Õhtuga teenib lapsstaar 75 krooni
Peale esinemisvajaduse rahuldamise Ott ja tema ema kogu sellest värgist mingit muud kasu eriti ei saagi. Kuus on Otil umbes kolm etendust. Teatrisse sõidavad poiss ja tema ema Külli õhtul pärast kooli bussiga. Tagasi saavad nad nii, et tema ema annab mõnele Jüri inimesele tasuta teatripileti ja vastutasuks sõidutatakse nad pärast etenduse lõppu koju. Ka teatridirektor on neile oma autos küüti pakkunud. Ühe esinemise eest saab Ott 75 krooni.
Vahel harva tunneb Ott, et ei viitsikski esinema minna. Kui kasseti salvestamise ajal tuli üht lugu kümme korda teha, siis tüütas ära. Ema Külli: «Kui nad «Bugi-vugi» viis tundi järjest paika panid, hakkas lapsest kahju. Olen ise aja jooksul julgemaks läinud. Ütlesin, et edaspidi nõustun Oti esinemisega vaid juhul, kui tempot maha võetakse.»
 
Karjus juba sünnitusmajas teistest üle
Otil on esinemine veres. Ema Külli unistas omal ajal samuti näitlemisest. Saaremaal elava isa suguvõsa mehed on kõik seltskonna hinged ja väikestviisi pillimehed.
«Ott oli väike titt, kui istus Jüri poe ees kärus ja laulis täiel häälel «Meil aiaäärne tänavas...» meenutab ema. «Müüjad poes vaatasid suurte silmadega, et nii väike laps, ei kõnnigi õieti, aga laulab. Laulma hakkas Ott enne kui rääkima. Juba sünnitusmajas karjus kõigist teistest kõvemini, jämeda häälega.»
Lasteaia muusikakasvatajast ema hindab poja võimeid kriitiliselt: «Hääl on tal tugev, aga hääleulatus on tegelikult väike. Ülemisi noote peab ta kohutavalt pingutama. Mina loodan temast rohkem näitlejat kui lauljat.» Ema on praegu poja ainuke õpetaja. Koolis on muidugi ka muusikaõpetus, aga kui Otilt küsida lemmikaineid, jääb laulmistund viimasele kohale. Muusikakooli Jüris ei ole, Tallinnasse sõitmiseks ei jää poisil praegu hõivatust arvestades mahti.
 
Ott tahaks olla nagu Ivo Linna ja Jüri Krjukov
Hetkel on Ott vaimustatud trummidest. Hiljuti käisid nad külas Emili tuttaval, kellel olid trummid kodus. «Ott pani kõrvaklapid pähe ja põristas kõik soolod järele. Päris hästi mängis,» on ema uhke. 
«Oti kiiresti muutuvas lemmikuterivis on praegu esikohal Elton John. Emale lubas ta kunagi «Lõvikuninga» laulu selgeks õppida. Eesti omadest meeldib Noisy Nation ja mõned Bläck Rokiti lood. Eeskujudeks on aga laulmises Ivo Linna ja näitlemises Jüri Krjukov. Nii et kujutlege sümbioosi neist kahest ja saategi teada, milline Ott olla tahaks.
Kooliskäimist ei pidavat esinemised esialgu segama.
«Otil on väga hea mälu - Vanalinnastuudios teksti õppimise ajal näitlejad imestasid, kui kiiresti tal kõik meelde jääb,» märgib ema. «Kuid poiss on mõnikord aeglane ja kipub unistama. Koolis kipub ta ulakavõitu olema, rahmeldab liiga palju. Ott on ju Sõnni tähtkujus sündinud.» 
 
Hing kohe kibeleb lavale... 
Vahete-vahel küsib ema õpetajatelt, ega poeg staaritsema kipu. Ott on vist veel nii noor, et ei taju oma kuulsust. Talle lihtsalt meeldib esineda. «Eile just mõtlesin, millal teatris jälle etendus tuleb. Kohe tahtmine on lavale minna...,» ütleb staar ise unistava häälega.
Õnneks klassikaaslased ja sõbrad ei imetle-kadesta eriti. Kuigi ühe poisi kohta arvab Ott küll, et ta on vist kade. Vahel pidid mõned koolis narrima, et «Oti jõululaulud, böö-böö...» Plikad Otile ei meeldi, ainult üks tore tüdruk pidi naabermajas olema. «Teistega ei saa üldse läbi!» Poega ees ootavatest karidest mainib ema: «Varsti tulevad tüdrukud pähe...» Selle peale protestib poiss maailma kõige põlastavama häälega: «Misasja?!» 
 
Laval teeb trikke 
Esinemistahtmist Otil on, see on kindel. Töövõimet ja maitset ka, arvab ema. «Ega ta endale midagi ette kirjutada lase. Vahel ma soovitan, et tee nii. Ott ütleb: ei, ema, seda peab hoopis nii tegema. Siis vaatan, et tema moodi on tõepoolest parem.»
Kui Vanalinnastuudios etendust lavastati, sai Ott täiskasvanute arvates raskete asjadega hästi hakkama. Probleeme valmistasid lihtsad asjad: kus seista, mispidi voodis lamada. «Ott kipub vahel üle mängima, kui liiga hoogu satub. Ükskord kukkus ta Viljandis koguni lavalt alla. Mina olin hirmust kange - mis nüüd saab? Aga Ott tegi näo, et nii pidigi olema, ja mängis edasi. Teinekord hüppas ta etenduse ajal üle toolileeni. Kui ta oleks kukkunud ja viga saanud...,» räägib ema.
Mõnikord küsitakse emalt, kas poeg õpib sportvõimlemist või midagi säärast.
 
Kodus vaatab mootor-ratturhiiri ja unistab oma trummidest
Kodus vaatab Ott telekat. Kindel asi on «Mootorratturhiired Marsilt». Hiljuti sai poiss endalegi mootorratturhiired, millest oli kolm aastat unistanud. Ema arvas küll, et poiss on selleks juba liiga suur. Nüüd unistab ta puldiga telekast ja suurtest trummidest.
Jüri külas arvatakse imelapsest nii ja naa.
«Mõned vist usuvad, et me oleme Otiga hirmus rikkad. Mõned soovivad mulle jõudu, et ma ei laseks last ära rikkuda. Teised patsutavad õlale, et oi kui tore, küla peal aga räägivad hoopis midagi muud,» teab ema.
Tänaval Otti veel ära ei tunta. Poiss ise ei oska sellist asja veel vaadata ka. Ema Külli aga küll: «Suvel loomaaias üks tüdruk sättis end Oti kõrvale ja tüdruku ema tegi pilti.» Ott kahtleb, kas tema pärast keegi sellist asja teeks: «Võib-olla tegid niisama pilti.»
«Oli, oli. Ma ise kuulsin, kui ema pärast ütles, et nüüd saimegi Otiga pildi ära tehtud,» veenab ema Otti.
Kroonika oktoobris 1996, Elo Odres