Olümpiasangar Allar Levandi suhe abikaasa Anna Levandiga püsib värskena nagu lumest võrsunud kevadlill.

Calgary olümpiapronksi, spordiennustusportaali Paf.com Eesti haru uue tegevjuhi Allar Levandi (45) ja iluuisutamistreeneri Anna Levandi (45) suhe on ergas ka 21 aastat pärast pulmi. Vaatan ühel seltskonnaüritusel, kuidas Anna elab siiralt kaasa Allari kõnele, kuidas ta kutsub mehe omale appi heategevuslikku ruletti mängima. Väiksed asjad, aga olulised suhte toimimiseks. Eriti kui päev varem olen jälginud, kuidas üks tuntud eestlanna mõnitab innukalt seltskonnas oma tuntud elukaaslast, öeldes, et ta pole mingi mees…

Anna ja Allar tutvusid Calgary olümpiamängude lõpupeol tantsupõrandal. Aga nad olid teineteist märganud juba varem. Nimelt palus kahevõistlejate koondise psühholoog Annal poisse enne otsustavat etteastet rahustada – et mine lobise. Ühel hetkel jooksis ruumist läbi ka keskendunud näoga Allar. Suusahüpete järel oli Allar neljas – pronksi saamiseks pidi ta suusarajal kinni püüdma minut aega varem startinud mehe. Võimsale suusasõidule järgnes Anna ja Allari ühine kojusõit.

 Kas keskeakriis möödus sul rahulikult?

Jah, ma armun uuesti ja uuesti oma naisesse.

Kas Anna paneb sulle supi sisse mingit armurohtu?

Meil on alati sädet olnud.

Teie avalikke armumänge ei ole märgatud.

Milleks? Ma ei taha olla avalikkuse ees. Vahel satun muidugi.
{poolik}

Kas käite tihti koos reisil?

Kõige raskem on leida ühist aega. Annal on uisukool 350 õpilasega, mina võtan valdavalt paaripäevaseid puhkusi, tehes reedel lühema tööpäeva.

Annal on juunikuu vabam, siis tahaks Eestis risti-rästi ringi sõita, vältides Tallinna–Tartu maanteed. Põikaks Peipsi äärde, vaataks, kuidas Eesti elab.

Kas kõrgused ja kaugused ei kutsu?

Sellised ambitsioonid on läbi. Minuvanune inimene tahab rahulikumalt läbi ajada. Soov maailma vallutada on läbi saanud.

Kuidas teie lugu algas?

Me kohtusime aastal 1988 Calgary olümpiamängude pidulikul lõpetamisel. Pärast seda sõitsime koos lennukiga koju.

Me klappisime. Eks see lugu hargneski tagasi tulles – vahemaandumisi oli palju. Tellimuslend, hiiglasuur IL-86.

Minu jaoks on see küsimus nagu norrakate ütlus: Kus olid sina, kui Oddvar Bra kepi murdis? – Hvor var du da Brå brakk staven?

Sa töötasid Norras mõnda aega treenerina. Kuidas oli?

See lugu juhtus 1982. aasta maailmameistrivõistlustel Oslos, kui Oddvar Bra murdis finišeerimisel kepi ja sai koos Aleksandr Zavjaloviga kuldmedali.

Mina töötasin Norras treenerina veidi hiljem, 1994–1998, ja olin seejärel Eesti koondise peatreener. 90ndate keskpaik oli pereelus keeruline. Anna uisutas Prantsusmaal revüüteatris, mina olin Norras. Kuid katsumused vaid tugevdavad suhet ja õpetavad seda juhtima.

Kuidas poegadel läheb?

Vanem poiss Anders käib tehnikaülikoolis, mängib lõbu pärast jalgpalli, taob trumme ja laulab kooris. Tennisist Armand läheb järgmisel kevadel USAsse õppima. Kõige noorem poeg Arlet on viiene ja teeb koos emaga esimest tutvust jääga.

Meil on perekonnas kõik A-tähega. Minu ema, isa ja vennad on ka kõik A-tähega: Anti, Agnes Arbo, Arti. Varsti lõpevad vist A-tähega nimed otsa. Eriti kui pojad jätkavad traditsiooni.

Kas mõni laps on veel plaanis?

Minu pärast võiks olla. Iga lapsega on erinevad emotsioonid. Viimasega tunnen kõige enam oma isa rolli, tahaks temaga tegelda, koos mängida, aidata. Esimene tuli siis, kui tegelesin spordiga ja elasin endale.

Kes on äkilisem, kas sina või Anna?

Anna on moskvalanna, aga tema juured lähevad vist tatarlaste juurde välja. Tal on hoopis teine temperament, kuigi teda on Eesti ikka kodustanud ka.

Tume Kaasani veri?

Lõuna-Venemaalt.

Kas andsid endast Calgarys maksimumi või jäi midagi

sisse ka?

Tegin maksimumi. Ma polnud treeningutel väga hästi esinenud. Mul oli hea meel, et sain spordi hea tundega lõpetada ja minusse ei jäänud mingit revanšismi. Osad ei saa tsüklist välja, nad ei suuda lõpetada.

Kas olid üks Calgary sangareid?

Seal oli kuldasid ja hõbedaid kogu lennuk täis.

Kas keemikuid oli palju?

Iga koondise juures oli arst, massöör, biokeemik. Tervist kontrolliti igal hommikul – EKG, vereproovid. Rikas maa, palju inimesi tegeles sellega. Võtsime südant ja maksa toetavaid aineid, kaks-kolm tabletti päevas. Kahevõistlus ei olnud maailma kõige tähtsam ala. Meie peal ei üritatud dopinguaineid proovida.

Suusahüpped oli närvide mäng ja siis vastupidavusala

otsa…

Suhteliselt vastukäivad alad. Eks siin tuli leida õige rütm ja tasakaal.

Kas nautisid või kartsid suusahüppeid?

Ei kartnud, kuigi olud polnud nii ohutud kui täna… Kuid seda lendamise naudingut tuleb tunnetada, see käib hirmust üle. Kui saad õhkpadja alla ja see kannab sind. Kui Tallinnas treeningumäel jookseb poiss pärast esimest hüpet innukalt üles, et järgmine teha, siis on tal eeldusi saada suusahüppajaks.

Millega adrenaliini asendada?

Hüpped saavad rutiiniks, aga võistlusmomendist tulvab ikka adrenaliini. Sport on mõnus harjumus, see jääb sisse.

Kas said kergelt tippspordist välja?

Tippspordist lahkumine on tõsine asi. Mulle lihtsustas seda treenerikarjäär. Lahkuda tuleb õigel ajal, mitte liiga vara, mitte liiga hilja. Tähtis on mitte väljuda tühjade kätega, huulil lause: Tere, ma saabusin maailma, siin ma nüüd olen!

Kus sa äriajamist õppisid?

Elu on õpetanud, kuidas edukalt spordivarustust müüa. Ausus ja pühendumus. 1996. aastal tegime koos Tõnu Valduriga oma firma – A&T Sport. Palka maksame, aga dividende pole 16 aasta jooksul välja võtnud. Kui sulle meeldib spordikaupu maale tuua, siis teed seda. See on puhas fanatism. See on elustiil. See ei ole lihtne protsess. Ma ei soovita kellelgi alustada mingi uue brändi maaletoomisega.

Mida arvad Andrus Veerpalu juhtumist?

Mul on arvamus eraisikuna. Ma julgen siiani oma arvamust avaldada, aga see ei puuduta seda, kas keegi on midagi teinud. Mind kriipis eetiline küsimus. Kuidas asja käsitleda? Teatud joonest astuti üle. On asjad ja inimesed, mis kuuluvad Eesti sümbolite hulka. Presidenti tuleb austada, sõltumata, kas ta sulle meeldib või ei. Tema ja tema prouaga ei tehta komejanti. Kindlasti on küüditamine ja pronkssõdur teemad, millega ei tehta nalja. Ei tehta ja punkt. On teatud ikoonid, kellega käitutakse teistmoodi, ka siis, kui nad on eksinud. Igal maal on oma traditsioonid. Myanmaris asju vasaku käega vastu ei võeta, Bulgaarias raputatakse pead, öeldes «jah», ning siin ei ole midagi arutada. Meie väikse riigina peame hoidma kokku. Siis oleme tugevad. On küsimusi, mis kuuluvad meie rahvusliku uhkuse hulka.

Kas Veerpalule oskad nõu anda?

Ta peab selle perioodi rahulikult üle elama. Eks see paras kadalipp ole. See on kurb lugu ja seda ei olnud hea tunne kuulda, kuid ma kaitsen ja toetan alati Andrust kui sportlast. Arstid kaitsevad ju arste, sportlased sportlasi ja ajakirjanikud ajakirjanikke.

Sul on uus töökoht, portaal Paf.com.

Istusime olümpiakomitee liikmete ja selle presidendi Mart Siimanniga maha, ma sobisin neile ja ka portaali omanikule – Ahvenamaa omavalitsusele. Minu eelkäija Sven Kolga on teinud tõhusat tööd ja mul on tükk tegemist, et tema saabastesse mahtuda. Sven liigub nõukogusse ja mulle kulub tegevjuhina tema kogemus ära.

On see spordiloto või hasartmäng?

See on selline teema, et oi-oi-oi! See on ju mängurlus, see on paha, paha. Sellest on loodud viltune kuvand. Mingitele ühiskonnakihtidele on alati kasulik luua viltuseid kuvandeid. Selge on see, et kõik, mida on liiga palju, on ekstreemsus. Liiga palju süüa on kahjulik, liiga palju juua on kahjulik, liiga palju töötada võib olla tervisele kahjulik. Neid, kes liiga palju mängivad, on paar protsenti. Meie pakutavad online-hasartmängud on ju mäng täiskasvanutele. Meie filosoofia on, et see on ajaviide. Me ei soosi mängurlust. Kui me näeme, et keegi hakkab liigselt kulutama, siis oleme valmis inimest abistama ja nõustama ning pakume ka tasuta sõltuvusravi.

Kas te eelistate seda, et mängitakse tagasihoidlikult?

Me eelistame, et klient saab pidevalt mängust ja võitmisest naudingut ja osaleb protsessis. Kindlasti me ei soosi stiili, et täna võitsin auto, homme kaotan korteri.

Ma suusatasin hiljuti Alpides raha maha. Kas ma peaks nõustamisele minema?