"Kuigi suur avalik tähelepanu mulle väga ei meeldi, ei ole viisakas esimest juubelit pidamata jätta. Kuidagi tuli see päev üle elada ja pean ütlema, et see oli tore ja üks väga ilus päev!" sõnab 28. detsembril oma 50. sünnipäeva metsajooksu ja võimsa peoga tähistanud olümpiapronks Allar Levandi.

Allar Levandi Calgary 1988. aasta olümpiamängude individuaalne pronksmedal kahevõistluses on hetk Eesti ajaloos, mida jäädakse meenutama. Sportlane, kes tegi oma tippsaavutuse Laulva revolutsiooni ajal, tõusis ehk eneselegi ootamatult rahvuskangelaseks. Allar-poisi suusasõit võttis sadadel tuhandetel eestlastel telerite ees silmavee lahti ja veel tänagi hakkab kurgus kipitama, kui mõelda tollele imelisele hetkele, mil moodsa peapaelaga sitke eesti poiss tärkavas Eesti riigis end olümpiamedalile sõitis.
„Meile, sportlastele, ja Allari sõpradele meeldib mõelda, et Lev on olnud meile alati lähedane sõber, aga 1989. aastal, kui ma juhtusin lennukis Allari kõrval istuma, ei julgenud ma talle õieti otsagi vaadata, rääkimata tema kõnetamisest. Ta on Eesti spordi suurkuju, kes oli minusugusele jumbule jumal," räägib endine kahevõistleja Magnar Freimuth. 

Pikemat lugu hiljuti 50. sünnipäeva tähistanud Allar Levandist loe värskest Kroonikast!