Ade mäletab lapsepõlvest, kuidas ta kasvas üles oma vanemat venda imetledes, üritades koguaeg tema ja ta sõprade tegemistesse "sisse imbuda". Paraku edutult, sest vanusevahe oli tervelt 8 aastat. Õe imetlus oli kogunisti nii suur, et kui vend sai suuremaks ja tema kõrvale tekkis esimene pruut, tundis Ade end kõrvalejäetuna. "Rita (Rita Rätsepp toim.) oli nii imekaunis noor naisterahvas, et ma sain aru, et minult on midagi ära võetud. Hinges oli selline tunne, et olen midagi kaotanud," meenutas ta.

Kõige uhkem oli Ade enda sõnul Alo üle otseloomulikult 1988.aastal. "Lasin teha endale lausa t-särgi, kus peal kiri "eestlane olla on uhke ja hää"!" meenutas ta, kuid mainis seejärel siiski, et ei julgenud sellega tegelikult tol ajal vabalt ringi kõndida. Tõeline õe ja venna teineteiseleidmine toimus aga pärast taasiseseisvumist, kui Alo elu ja perekond koost varises.

"Me olime teineteisele toeks raskel ajal. Minul oli siis just hetk, mil polnud kusagil elada ja nii ma elasingi 4 kuud venna juures. Ta alguses ei teadnud, kas see talle üldse sobib, aga kui ma lõpuks ära läksin, siis ütles küll, et ei kujuta nüüd jälle seda üksindust ette. Ega ma ei osanud teda aidata tegelikult, mitu korda ütlesin, et ta peab tööle minema, sest pensioni ju ei tule. Aga tema ütles, et ära muretse, ma ei ela nii kaua," meenutas Ade.